EJS ja Keskkonnaagentuur arutlesid sõraliste majandamise üle

EJS ja Keskkonnaagentuur arutlesid sõraliste majandamise üle

300
Foto: EJS

10.02.2020 toimus EJS seltsi juhatuse sõraliste töögrupi ja Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna juhtivspetsialist Rauno Veeroja ühine töökoosolek.

Ühiselt täpsustati, et EJSi tehtud pressiteade oli suunatud eelkõige EJSi liikmetele, mitte aga Keskkonnaagentuuri statistika vaidlustamisele.

Küttimisstatistika teeb murelikuks

EJSi juhatuse sõraliste töögrupi juht Priit Vahtramäe andis ülevaate jaanuaris jahimeeste 2019./2020. jahihooaja põdra küttimisandmete kokkuvõttest. Lõpliku kokkuvõtte alusel kütiti eelmisel hooajal 6305 põtra. Küttimisstruktuuriks kujunes pulle 36,5%, lehmi 34% ja vasikaid 29,5%.

Töögrupp andis ülevaate statistikast, mis neid eriliselt murelikuks teeb. Nimelt kui eelneval kahel jahihooajal jäi jahindusnõukogude kinnitatud küttimismaht täitmata (2017. aastal 14% ja 2018. aastal 13%), siis 2019. jahiaastal aga oli tõus kaks korda suurem ehk 27%. Küttimismaht jäi täitmata 90 jahiühendusel 328-st.

Jahimehi aga teeb murelikuks see, et Keskkonnaamet, kes on meie jahipidamisõiguse lubade väljaandja ja registripidaja on täna selgel seisukohal, et jahindusnõukogu kokku lepitud küttimismaht on jahimaa kasutusõiguse loa üks osa. Jahiseaduse §62 järgi on sellise teo eest ette nähtud juriidilisele isikule karistus. Jahipiirkonna kasutusõiguse loaga kaasnevate kohustuste täitmata jätmine, mis lõike 2 alusel on juriidilisel isikul kuni 3200 eurot.

Oli ka jahiseltse (124 ehk 37,8%), kes ületasid küttimismahte. Lisaks küttimisandmetele esitasid 15 seltsi teavet selle kohta, mis oli põhiline põhjus, miks jäi küttimismaht täitmata. Ka EJS president Margus Puusti sõnul on paljud jahiühendused kinnitanud, et küttimismahu täitmata jätmise peamiseks põhjuseks võiks olla vasikate puudumine, põdra arvukuse oluline langemine ja hundi asurkonna tugev surve põdra järglastele. Ka on ühisel meelel jahimehed sellega, et põtrade küttimismahu täitmine oli sel korral viimase kümne aasta kõige raskem ja sellele kuluv aeg oluliselt pikem. Enim paistis silma aga kolm maakonda – Harjumaa 24%, Valgamaa 24% ja Tartumaa 27% – kellel oli küttimisstruktuuris vasikate osakaal eriti väike

Mis aga eriliselt murelikuks tegi, paistis ka küttimisstruktuuris välja enamikel maakondadel. Nimelt kuna küttimismahu täitmiseks oli vasikaid vähe, siis kütiti nende arvelt rohkem täiskasvanuid loomi – kas lehmi või pulle. Selletõttu võib juba järgmisel hooajal näha tagajärgi, mis viivad arvukuse kiirele langusele ja vasikate arv langeb veelgi. Eriti paistab selles silma Harjumaa, kus pullide küttimine oli 40% ja lehmade küttimine 36% küttimisstruktuurist. Samuti oli kõrgem pullide küttimine Tartu- ja Valgamaal (39%) ehk neil, kellel vasikaid küttida ei olnud. Lisaks oli pullide küttimisstruktuur kõrge Hiiumaal, Ida-Virumaal, Järvamaal, Läänemaal, Pärnumaal ja Võrumaal. Võrdne ja tasakaalukas küttimisstruktuur oli Jõgevamaal, Põlvamaal, Viljandi ja Võrumaal. Paistis silma ka Saaremaa küttimisstruktuur, kes eelmisel aastal kurtsid vasikate vähesusele ja 2019. aastal ei täitnud küttimisnormi, aga lasid lehmi 3% rohkem või siis 5% rohkem kui vasikaid. Selline struktuur on mõeldud arvukuse alla viimiseks ja juba 2020. jahiaastal tuleks limiite vähendada kolmandiku võrra.

Põdra küttimise ülevaade vaatluslehtedelt

Järgmisena tegi Rauno Veeroja ülevaate küttimisest põdra vaatluslehtedelt saadud info alusel. Selgus, et vasikate osakaal oligi tagasihoidlikum kui eelmisel aastal, aga pullide hulk jahipäeva vaatlustes oli suurem ja sugude suhe lehmade ja pullide vahekorrast langes 1,44-1,29 peale. Ka näitasid graafikud selgelt arvukuse ja järelkasvu langust viimase seitsme aastaga võrreldes.

Ka tegi Veeroja ülevaate tiinuse kollakehade arvu ja loodete arvu graafikust, mis koguti kokku 2019. aastal toodud emakaproovide alusel. Lõpliku graafikut veel pole, kuna kõik ei ole veel proove toonud.

Juhatuse liikmetel tekkis küsimus, kas oleks võimalik sellel hooajal ja ka tulevikus teatud ajavahemiku järel (3 või 5 aastat) kokku koguda kõikide kütitud lehmade emakad, et saada võimalikult täpne ülevaade juurdekasvu suuruse osas. Mida suurem valimik proove, seda täpsem on tulemus.

Ka oli kokkutulnud osapooled ühisel meelel, et lõpliku järelduste tegemiseks tuleks ära oodata ka pabulaloenduse tulemused. Need peaksid tänu reaalselt läbi viidud loendusele kajastama hästi põdra asurkonna üleüldise languse või ka mõnes üksikus kohas tõusu või kõrgemat arvukuse seisu. Küll aga oli ka Veeroja mures, et sellised ilmastikutingimused sellel talvel rikuvad materjali ja vaeva tuleb näha rohkem.

Tuleb leida kompromiss

Koosoleku liikmed jõudsid ühiselt järeldusele, et selleks, et minna sellise arvukuse hoidmisega edasi, peaksid erinevad osapooled (metsa- ja maaomanikud, jahimehed ja teadlased) omavahel kokku leppima arvukuse, millega kõik osapooled on nõus. Selles osas hakkab EJS kohe ka tööle ja kutsub kokku maaomanike, metsaomanike, Keskkonnaagentuuri teadlaste ja jahimeeste ümarlaua, kus arutletakse osapoolte seisukohtade ja arvukuse üle.

Esialgsetel hinnangutel võiks olla talvituma jääva põdra arvukus 10 000‒11 000 vahel. Seega oli KAUR-i ja jahimeeste ühine arvamus, et edaspidi tuleks küttida ainult juurdekasvu ulatuses, sest arvukus on saavutanud taseme, kus metsa kasvatamine on võimalik ja säilib jahipidamine. Esialgu võib arvata, et lähiaastatel kütime 5000 isendi ringis, mis tähendab küttimise alandamist 20‒25% võrreldes 2019. jahiaasta küttimisega.

EJSi tegevjuht Tõnis Korts selgitas jahimeeste seisukohta juurdekasvu arusaamisel ja väljaütlemises. Jahimeeste jaoks on väga oluline juurdekasvu suuruse teadmine just enne jahihooaja algust ja arvutuse käik viib meid ainult segadusse. Jahimeeste jaoks võiks tulevikus välja öelda konkreetse juurdekasvu, mis jääb enne jahihooaja algust.

Põdrad vs hundid

Juhatuse liige Jaanus Põldmäe uuris, et kuna arvukus on saavutanud optimaalse taseme, siis tuleks rohkem tähelepanu pöörata ka valiklaskmisele, et tugeva põdrakarja säilitamiseks kütitaks põtru õiges vanuselises ja soolises struktuuris. Keskkonnaagentuur võiks seda ka lähitulevikus aruandes kajastada. Üleüldse tuleks rohkem struktuuri ette kirjutada, kuid sellega Veeroja nõus ei olnud. Ühiselt aga tõdesime, et ulukiseire poolt väljatöötatud ja EJSi juhatuse poolt heakskiidetud põtrade küttimissoovitused on EJS kodulehel saadaval ja huvi selle vastu on väga suur, sest põdrajahi eel tutvus sellega üle 5200 isiku.

Juhatuse liige Raul Vahter tõi aga teemaks päevakohase teema, et jahimehed lähevad liiga kerget teed, kui süüdistavad vasikate vähesuses ainult hunte. Nii see kindlasti ei ole, kuid see, et iga hundikari sööb sügisel enne jahti keskmiselt viis vasikat on mõlemale osapooltele teada. Hundist on saanud jahimehele konkurent.

Lisaks tegi ülevaate ka huntide ja nende käitumise teemal Jaak Volmer, kes tutvustas koosolekul Tartumaal vedelsõnniku laguunist päästetud ja nüüdseks juba kaelustatud hundi liikumissuurust ja maastiku. Selgus, et see hundikari, keda arvati liikumas Puhja kandis, külastab ka Viljandimaa Leie jahipiirkonda, ei leia kinnitust ja lisaks liigub hundikari põhiliselt sellisel maastikul, kus on talle enim huvi pakkuvat saaklooma ehk metskitse. See on pigem avamaastik asula lähedal, kui suur metsamassiiv.

Kokkuvõttes oli kokkusaamine mõlemale poolele väga töine ja asjalik ning igal juhul tuleb ka edaspidi koostööd teha ja aktiivselt infot vahetada. Kindlasti kohtutakse ümarlauas ja siis, kui saab kokku kevadise pabulaloenduse tulemused.

Priit Vahtramäe