EJ 2/2018: Kuidas valida jahikoerakutsikat?

EJ 2/2018: Kuidas valida jahikoerakutsikat?

1168
Professionaalne koerakasvataja tunneb kutsikate käitumise järgi emaskoera juures ära, kes neist hakkab juba varakult domineerima ja kes on valmis pigem alluma.

Igal pühendunud koeraomanik teab, et kutsika hankimine tähendab partnerlust elusolendiga, mis võib kesta 10–12 aastat, vahel kauemgi. Omanik võtab õlgadele suure vastutuse.

TEKST ja FOTOD HANS VON STACKELBERG
Saksa keelest tõlkinud MARE LILLEMÄE

Peale pereliikmete üksmeelse nõusoleku uus liige soetada tekitab see otsus paratamatult veel küsimusi. Iga koeraomanik, kes on pesakonnast kutsikat valimas käinud, on vaadanud nõutult, milline neist väikestest (alguses näevad nad ju kõik enam-vähem ühtmoodi välja) sobiks peremehega, tema iseloomu ja eelkõige jahiväljakutsetega. Ka professionaalsed koerakasvatajad murravad sageli pead, milline kutsikas ostjale sobib.


Tähtsad küsimused

Kõige tähtsam küsimus on, mis jahiga omanik kõige enam tegeleb. Selle järgi peab valima sobiva koeratõu. Järgmisena tuleb selgeks teha, kas eelistada isast või emast koera. Suurel ja jõulisel isasel koeral on lihtsam näiteks kuuekilost rebast peremehele tuua. Emane koer allub paremini. Ta on tundlikum, seda tuleb koolitusperioodil kindlasti silmas pidada. Teatud olukorras võib see nõuda rohkem pingutust kui meessoost karvajala õpetamine. Isane kannatab välja ka jõulisema sekkumise ja vigade parandamise.

Ainult siis, kui jahimehe ja tema neljajalgse jahiabilise iseloomud enam-vähem sobivad, võib neist kujuneda hea meeskond.

Kutsikat otsides on tähtis valida õige kasvataja, sest tema peaks algusest peale kutsikatega intensiivselt tegelema. Professionaalne koerakasvataja osutab ostjale väärtuslikku abi, sest hakkab kutsikaid varakult jälgima: kes on dominantne ehk kes ajab pigem alluvama iseloomuga kutsikad emaskoera „piimabaari“ juurest eemale. Ta näeb ka, kuidas kutsikad veidi suuremana harjutusõngega mängides käituvad. Juba seitsmendal nädalal pärast sündimist näitavad jahikoerakutsikad käitumisjooni, mis annavad aimu nende hilisemast olemusest.

Sagedased külaskäigud

Koerakasvatajat võiks sagedamini külastada alates kutsika neljandast elunädalast, seda on vaja koera kehaehituse ja välimuse hindamiseks. Kogu kasvusaja vältel muutuvad koera proportsioonid pidevalt. Kord on pea kehaga võrreldes liiga suur, kord on üldpilti vaadates midagi liiga pikk või liiga väike jne. Seitsmendal nädalal aga vastab suure osa kutsikate kehaehitus (teises suurusjärgus muidugi) täiskasvanud koera kehaehitusele. Vaja on vaadata kehalist üldpilti.

Kutsikaid tasub juba varakult külastada, sest nad kõik paistavad esialgu täiesti sarnased.

Suure ja mitmekülgse linnukoera jaoks on näiteks esi- ja tagakäppade küünarnukkide õige nurk ning korrektne seljajoon pikkade kurnavate jahikäikude eeldus.

Kutsikatestid

Õige kutsika otsingutel võib abi olla niinimetatud kutsikatestidest. Näiteks kutsika sotsiaalne külg: kuidas ta läheneb liigikaaslastele ja inimestele, milline on tema valmisolek neid usaldada, kuidas ta allub, milline on temperament, juhitavus, samuti rahulikkus ning reageerimine akustilistele ja visuaalsetele ärritajatele. Testid näitavad selgelt ära hierarhia pesakonnas. Seitsmenda nädala lõpuks on seegi välja kujunenud.

Senitundmatu viltuse kaldtee läbimine mõlemas suunas, hoolimata kutsika esialgsest kõhklemisest, annab aimu tema tegutsemisvalmidusest ja valmisolekust õppida.

Algusest peale peaks välistama nii hierarhia tipus kui ka viimasel kohal oleva kutsika. Tagasihoidlikul kutsikal, kes karjast eraldub ja omaette on, puudub enesekindlus. Samuti ei peaks valima kutsikat, kes kohe ülemeelikult püksisäärt sikutab ja ennast erakordselt enesekindlana näitab, sest sageli on just selline kutsikas hilisem dominantne „tähtsaim koer ehk karja juht“. Ainult juhul, kui teil on dominantsete koerte koolitamisega piisavalt kogemusi, võite teha erandi, sest jahipidamiseks sobivad need enesekindlad koerad sageli väga hästi. Neid on aga märksa raskem välja õpetada.

Mitmesugused käitumistestid tulevad appi, et peale kasvataja otsuse luua endale selge pilt. Et kontrollida, kuidas kutsikas uute elamustega hakkama saab, pannakse ta umbes kaheks minutiks talle võõrasse keskkonda ja vaadatakse, kas ta reageerib uudishimulikult ja enesekindlalt või arglikult, hakates värisema ja niuksuma. Viimasel juhul ei kuulu ta hiljem n-ö uljaspeade hulka. Et vaadata, kui seltsiv on kutsikas inimestega, meelitab kükitav või maas lamav inimene ta enda lähedusse. Kas koer jookseb rõõmsalt juurde, hüppab tema najale ja lakub isegi nägu, või hoiab distantsi ja püüab inimest vältida?

Järgmine samm on panna kutsikas olukorda, kui inimene pöörab selja ja hakkab eemalduma. Kas kutsikas järgneb inimesele või pole tal sellest sooja ega külma, sest üldiselt pole tal huvi inimesega kontakteeruda? Selliste koertega võivad koolitamisel ja juhtimisel tekkida probleemid. Koera usaldust inimese vastu ja rahunemisoskust saab kontrollida, pannes kutsika umbes pooleks minutiks selja peale ja hoides teda rinnapiirkonnast kinni. Kui ta kogu jõust vastu rabeleb ja võib-olla isegi ägedalt kätt naksab ega loobu vastupanust, uriseb ning püüab end jalgu appi võttes lahti saada ja isegi pissib, siis pole see jahimehele õige kutsikas. Kui ta aga alguses vastupanu osutab, kuid siis selles asendis rahulikuks jääb, võib järeldada, et eeldus alluda, „juhitavus“ on hästi arenenud.

Kui viia kutsikas talle võõrasse ümbruskonda, siis oodatakse, et ta käituks enesekindlalt, uudishimulikult ja huvituks ümbrusest ning oleks ettevõtlik ja seiklushimuline.

Kui kutsikas võitleb ainult esimesel hetkel ja siis loobub vastupanust, otsib silmsidet, et kätt lakkuda, siis oletegi leidnud kutsika, kellel on tasakaalukas iseloom ja allumisvalmidus.

Rippumine

Järgmine harjutus võiks olla nn rippumine: testija tõstab kutsika üles ja hoiab teda, käsi esikäppade all, umbes 30 sekundit. Koera ülejäänud keha ripub toeta. Selle harjutusega saab teada, kuivõrd kutsikas tunnustab teid kui karjajuhti. Kas ta rabeleb ja võitleb pikalt ning ägedalt või alistub ja püüab isegi kätt lakkuda? Valima peaks just selle tasakaaluka iseloomuga kutsika.

Kui kutsikas näitab harjutusõngega mängides suurt tungi saak kätte saada, ilmutab kõige suuremat visadust ja kirge, siis see ongi õige kutsikas! Muidugi peaks ta ka äkilistest akustilistest ja visuaalsetest üllatustest kiiresti üle saama.

Sellesse testi võiks kaasata tabatud uluki või tolle osad. Nii harjutatakse kutsikat varakult metsloomadega ja on näha, kuidas ta niisuguses olukorras käitub. Saab jälgida, kuidas tulevane jahiabiline objektile reageerib, kui intensiivselt seda nuusutab ja uurib või isegi lõugade vahele võtab. Kui ta „saagi“ kuhugi turvalisse kohta viib, siis on tõenäoliselt tegemist väga enesekindla koeraga, kes tahab eelkõige üksi saaki saada. Kui ta toob saagi pärast väikest meelitamist testija suunas või koguni otse temale, siis on toomisrõõm selgelt tuntav.

Kutsikad, kes esimestel nädalatel lähevad uluki juurde veidi tagasihoidlikumalt ega torma kohale ülepeakaela, alluvad hiljem paremini juhtimisele ja juhendamisele. Hästi alluvad kutsikad on hiljemgi veidi tundlikumad. Neid on tavaliselt võimalik lihtsamalt kasvatada ja õpetada.

 

Kindlasti on kutsikate testimine suureks abiks koera hindamisel, selle kaudu tunneb ära koera iseloomujooned. Kõik käitumisviisid, mida noor jahikoer katsete ajal näitab, on ainult kalduvused ja orienteerumisabi õige jahiabilise otsingutel. Ainult siis, kui koera ja inimese iseloomud enam-vähem sobivad, võib neist kujuneda hea meeskond.