EJ2015/6: Külarahva ja jahimeeste ühisjaht Õngus

EJ2015/6: Külarahva ja jahimeeste ühisjaht Õngus

1772
Foto: Mart Eller

Küllap mäletavad paljud jahimehed 1996. aasta kokkutulekut Hiiumaal Õngus: päikselised päevad, põnevad võistlused ja suur avar liivarand, kus eriti lastel oli tore vees supelda ja mängida. Täna laiub nendel aladel kõrge pilliroog, kus on end mõnusalt sisse seadnud metsseakarjad, kes käivad ümbruskonna taluõuesid tuhnimas ja segamini pööramas.

“Kui veeseis on madal, nagu sel sügisel, on sigadel väga mõnus ja turvaline pillirootihnikutes pesitseda,” räägib Leluselja jahiseltsi esimees Urmas Alev. “Jahimeestel on sigu nendes lõpututes labürintides väga keeruline küttida. Nii nad seal elavad ja tulevad öösel küla vahele ja tuhnivad õued üles.”

Maaomanik Jaan Kallismaal on Õngus kodutalu, kus elab ema. Ta räägib, kuidas kogu küla on sigadega hädas. Eriti meeldivad metssigadele niidetud muruga õueaiamaad. Nii on ka tema kodus õu ja kõik tulbipeenrad üles tuhnitud. Ühes talus olid sead ajanud ümber maja sellise valli, et veelaud oli mulla all. Jaan Kallismaa, kes ise pole jahimees, mõistis, et on vaja tegutseda ja jahimeestele appi minna. Kogu küla peab näitama algatust. Ta leppis kokku, et tema kutsub tuttavad ja külainimesed sigu ajama ning Leluselja jahimehed korraldavad ühisjahi. Pühapäeval, 1. novembril saigi ettevõtmine teoks.

Leluselja ja Diana jahitraditsioon

Mõned Leluselja jahiseltsi mehed kuuluvad ka jahiseltsi Diana. Viimased neli aastat on need kaks seltsi pidanud koos hirvejahti, nii oli plaanis ka sel sügisel. Kui aga Jaan Kallismaa pakkus välja idee ühiseks metsseajahiks, oli sobiv hetk ühendada kahe seltsi ja külarahva jõud ning metssead roostikust välja peletada. Kokku tuli kümme ajajat ja 35 jahimeest.

“Seajaht roostikus on iseäranis raske katsumus,” selgitab jahijuhataja Urmas Alev. “Seda nägid nüüd oma silmaga ajajateks tulnud külainimesed. Kui sead jooksevadki roostikust välja, saab neid lasta ainult mere suunas, sest maa pool on majad.”

Jahimees Tõnu Koppel lisab, et ühine jaht andis maaomanikele vahetu kogemuse, et sigu polegi nii lihtne kätte saada ja küttida, kui see eemalt vaadates tundub.

Millal on järgmine kord?

Rasketest oludest hoolimata läks ühisjaht igati korda. Ajajad peletasid koos koertega mööda roogu liikudes sigu välja, jahimehed olid kütiliinil valvel. Kütiti neli noort siga ja ka kaks hirve. Jaan Kallismaa sõnul jäi ajajaid siiski veidi puudu ja kõige kogenumad sead pääsesid pakku. Tema arvates peaks roogu paar sihti sisse niitma, et jahimeestel oleks kergem.

Külarahvale hakkas aga jaht meeldima. Kohe tunti huvi, millal on järgmine kord. Nüüd ongi Leluselja jahiseltsil ning Õngu külarahval plaan korraldada detsembris veel üks ühisjaht. Jaan Kallismaa lubas siis külast rohkem inimesi ajajateks kutsuda.

Selline ongi koostöö

Õngu metsseajahi tegi kaasa ka Eesti Jahimeeste Seltsi president Margus Puust. Tal oli siiralt heameel, et sai osa sellisest üritusest, kus maaomanikud ja jahimehed tegutsevad sedavõrd üksmeelselt ühise eesmärgi nimel. “Sellist koostööd maaomanike ja jahimeeste vahel tahaks näha kõikjal Eestis!” hindas EJS-i juht hiidlaste jahti kõrgelt. “Just niimoodi koostööd tehes tulekski kõik lahkhelid lahendada, selle asemel, et kirjutada üksteise pihta kaebekirju. Nägin ka Jaan Kallismaa ülessongitud koduõue. Saame jahimeestena suurepäraselt aru, et tihti on maaomanik raskes olukorras ja ootab väga abi.”

Margus Puustile oli jahipäev õnnelik, tal õnnestus tabada mere ääres üks metsseapõrsas. Jahipäev lõpetati rõõmsa ühipildiga. Jahimehed lasid kütitud metsseapõrsad suitsutada ja kinkisid ühise jahipäeva tähistamiseks külarahvale.

Ühisjaht pole Leluselja jahimeeste ainus traditsioon. Juba mitu aastat on selts käinud kevaditi metsa istutamas. Kolm korda on tehtud seda RMK maadel, eelmisel kevadel aga ühes erametsas. “Tahame anda oma panuse uue metsapõlve rajamisse,” ütles Tõnu Koppel. Hea koostöö kahe partneri vahel on alati vastastikune.

Tekst: Jaanus Vaiksoo




JAGA