EJ 5/2018: Muudatustest relva- ja jahiseaduses

EJ 5/2018: Muudatustest relva- ja jahiseaduses

3411
Foto: EJS

TEKST RAIVO AEG, Riigikogu liige, EJSi juhatuse liige

Sügisel muutub jahipidamine aktiivsemaks. Seega on paslik heita pilk viimasel ajal tehtud muudatustele seadustes, millega jahimees peab paratamatult kursis olema.

Käsitlen ainult neid riigikogus 14. veebruaril vastu võetud relvaseaduse (RelvS) ja jahiseaduse (JahiS) muudatusi, mis on otseselt seotud jahimeestega, sest kogu seadusemuudatus oli üsnagi mahukas. Lisan ka konkreetse seadusepügala, et hõlpsam oleks neil, kes soovivad ise veenduda jutu õigsuses.


Relvaseaduse muudatused jõustusid 1. juulist 2018, välja arvatud mõned erandid. Need, kes kasutavad Riigi Teatajat, peavad 2019. aasta 1. jaanuarist jõustuvate seadusemuudatuste teksti lugemiseks valima redaktsioonide klahvi „järgmine“, sest redaktsioon „hetkel kehtiv“ neid muudatusi veel ei kuva. Riigikogu kodulehelt saavad huvilised lugeda tervikteksti, kus on ka 2019. aastal jõustuvad muudatused ja kogu menetluskäik.

Mulle riigikogu õiguskomisjoni liikmena olid jahindusega seotud osa menetlemisel suureks toeks Eesti Jahimeeste Seltsi (EJS) kaudu laekunud muudatusettepanekud. Seega tänu kõigile, kes kaasa mõtlesid. Muudatusettepanekuid oli rohkem, kui lõpuks seadusse jõudis, kuid arvestama peab, et ümberkorraldused relvaseaduse tõttu ei tohi kuidagi mõjutada üldist turvatunnet. Sellest juhtuvalt ollakse muudatustega ülimalt ettevaatlikud. Mitu küllaltki olulist muudatust ikkagi tehti.

Elektrooniline relvaluba

Oluline samm paberivaba jahipidamise suunas on RelvS § 34 lg 1 täiendus elektroonilise relvaloa kohta. See tähendab, et need, kes on politseis vormistanud elektroonilise relvaloa, enam paberil relvaluba kaasas kandma ei pea. Sellest ajendatuna töötasime koostöös Eesti Jahimeeste Seltsi ja keskkonnaministeeriumiga välja ka JahiS-i muudatusettepanekud, et luua sarnaselt elektroonilise relvaloaga ka teistele jahipidamise dokumentidele elektroonilised võimalused. Esitasin need ettepanekud menetlemiseks koos relvaseadusega.

Dokumendid

Alates 2019. aasta 1. jaanuarist saab JahiS-i §-de 35, 36, 38 ja 42 muutmise tulemusena jahitunnistuse, suuruluki laskekatse tunnistuse ja vibujahi laskekatse tunnistuse vormistada elektrooniliselt. Jahi olles ei pea neid enam kaasas kandma.

Ainsad paberil nõutavad dokumendid on suur- ja väikeuluki jahiluba ning ühisjahi nimekiri.

EJS on seadnud eesmärgi töötada välja elektroonilised süsteemid, et ka viimati nimetatud dokumendid saaks muuta elektroonilisteks. Sellega välistatakse juhtumid, et keegi muutub automaatselt õigusrikkujaks, sest dokumendid on ununenud teise jahijope taskusse, need lihtsalt kaovad või ligunevad kasutuskõlbmatuks, sest jahti peetakse iga ilmaga ja igasugustes tingimustes.

Helisummuti

Kaua on aru peetud helisummuti lubamise ja kasulikkuse üle jahipidamisel. Nüüd võib RelvS-i § 201 lõike 1 kohaselt ka jahipidamisel kasutada helisummutit. Asjakohane parandus tehti ka JahiS-i, kust § 24 lõikest 4 punktist 7 eemaldati helisummuti kasutamine kui keelatud jahipidamisviis.

Helisummuti saab soetada isik, kellel on kehtiv relvaluba ja muid täiendavaid lube hankida ei ole vaja. Kuidas jahimees sellisesse täiendavasse õigusesse suhtub, on igaühe enda otsustada. Osale jahimeestest on see otsus kindlasti igati tervitatav, aga paljud on ka skeptilised. Isiklikult kaldun viimaste hulka, kuid austan ka teistsugust seisukohta.

Relvade hoiukoht

Kehtiv relvaseadus sätestab, et relvade hoiukohti saab olla ainult üks. See tähendas, et kui võtsid jahirelva kaasa näiteks suvilasse või oma teise elukohta, siis juriidiliselt oli see võrdsustatud relva kaasaskandmisega ka siis, kui seal olid olemas igati korralikud hoiutingimused. Omakorda tähendas see, et relvi ei tohtinud jätta järelevalveta ja suvilas ei tulnud saunaõlled üldse kõne alla. Kui palju seda järgiti ja kontrolliti, on iseküsimus.

2019. aasta 1. jaanuarist kehtima hakkav RelvS-i § 46 muudatus lubab relvi hoida kahel eri aadressil asuvas ajutises hoiukohas, mis tuleb kooskõlastada politseiga. Loomulikult peavad hoiutingimused olema nõuetekohased.

Relva registreerimine

Neile, kes kavatsevad relva soetada, on selle registreerimine politseis tehtud lihtsamaks. Senini oli relva registreerimisel alati vaja see politseiametnikule ka ette näidata. Nüüd toimub see üldjuhul RelvS-i § 33 lõigete 2 ja 4 kohaselt müüja andmete alusel, kuid vajadusel võib politseiametnik nõuda ka soetatud relva ettenäitamist.

Paralleelluba

Alates 2019. aasta 1. jaanuarist ei pea paralleelrelvaloa omanikul oma elukohas olema relvakappi, kui paralleelloa omanik ei hoia relvi oma elukohas. Praegu kehtiva seaduse § 36 lõike 1 punkt 10 seda aga veel nõuab paralleelloa taotlemisel ka juhul, kui relv on näiteks pidevalt relvaomaniku relvakapis ja paralleelloa kasutaja võtab relva sealt iga kord, kui on vaja, ning tagastab selle iga kord relvaomanikule.

Juba alates 1. juulist ei pea relvaomanik ja paralleelloa omanik iga kord koostama relva üleandmise ja vastuvõtmise akti, sest paralleelloa taotlemisel on relvaomanik selle kasutamiseks loa juba tegelikult andnud.