EJ 5/2018: Koprapesakondade loendamine

EJ 5/2018: Koprapesakondade loendamine

654
Foto: Flickr

TEKST: INGA JÕGISALU, keskkonnaagentuuri eluslooduse osakond

Kätte on jõudnud aeg üle-eestiliseks koprapesakondade loendamiseks.

Oktoobrist detsembrini on hea koprapesakondi loendada, sest kobraste tegevus on koondunud peaurgude (pesakonna keskme) lähedusse, mistõttu saab pesakondi üksteisest paremini eristada. Vaadeldakse peamiselt aktiivset sügisest puude langetamist ja talvevarude kogumist.

Üle-eestilist koprapesakondade seiret tehakse iga kolme aasta järel. Seiretsükkel on seotud Euroopa Liidu loodusdirektiivi (92/43 EMÜ) peatüki 17 lisades nimetatud liikide, sh kopraasurkondade seisundi muutuste jälgimisega, mille kohta Eesti peab aru andma. Viimane seire toimus 2015. aastal. Varasemad andmed on esitatud ulukiseire 2013. ja 2016. aasta aruannetes.

Kuigi koprapesakondade loendus on kõikidele jahipiirkonna kasutajatele kohustuslik, esitas kopravaatluskaardi eelmise, 2015. aasta loenduse kohta vaid 63% jahipiirkondadest. Loodan, et sel aastal läheb oluliselt paremini. Erandina ei pea koprapesakondi sel sügisel loendama need jahipiirkonnad, kes loendasid koprakolooniad 2017. aasta sügisel ja esitasid andmed keskkonnaagentuurile 2018. aasta algul. See kehtib aga juhul, kui aasta jooksul ei ole piirkonnas kopra asurkonnas suuri olulisi muutusi toimunud. Samuti tuleb edastada seegi info, kui jahipiirkonnas kobrast ei ole.

Muudatus vaatluslehel

Varasemaga võrreldes on vaatluslehtede täitmisel üks muudatus. Vaatluslehele tuleb märkida pesakonna keskpunkti geograafiline koordinaat ja pesakonna info. Paberkaarte enam esitada ei saa. Viimastel aastatel esitabki enamik jahimaa kasutajatest asukohapõhised vaatlusandmed, sh ka koprapesakondade andmed, geograafiliste koordinaatide abil. Muudatuse põhjus on, et kaartidele märgitud info tõlgendamisel võib asukoha viga minna väga suureks.

Saadetud kaardimaterjal on olnud väga erinev: erineva suurendusega põhikaardid, kvartali- ja baaskaardid, neist viimastel puuduvad kraavide võrgustik ja väiksemad veekogud. Samuti tekitas pesakondade kaardile märkimise viis mõnel juhul probleeme andmete digiteerimisel. Näiteks olid vähendatud põhikaardile kirjutatud lihtsalt araabia või Rooma numbrid, mis võtavad enda alla mitu küla, mistõttu jääb tuvastamata veekogu, kus koprapesakond paikneb.

Välitöid koprapesakondade kaardistamisel on hea teha käsi-GPS-seadmega, samuti saab pärast vaatlusi koordinaatide leidmisel kasutada maa-ameti geoportaali või metsaportaali abi abi.

Loenduslehena palume kasutada keskkonnaagentuuri kodulehelt leitavat loenduslehe uuendatud blanketti.

Täname ette kopra seireandmete kogumise ja õigeaegse esitamise eest!