EJ 5/2017: Ulukihaiguste testimine veterinaar- ja toidulaboratooriumis

EJ 5/2017: Ulukihaiguste testimine veterinaar- ja toidulaboratooriumis

876
Foto: VTA

TEKST JAANUS VAIKSOO

FOTOD VTL

Kolm aastat tagasi puhkes Eestis sigade Aafrika katku (SAK) epideemia. Sellest ajast kuni tänaseni on veterinaar- ja toidulaboratooriumis (VTL) analüüsitud rohkem kui 33 500 metssigade SAK-i proovi, millest positiivsed on olnud 3368.


Epideemia kõrghetkel on laboris uuritud rekordpäeval 500 proovi. Eesti Jahimeeste Selts ja ajakiri Eesti Jahimees käisid Tartus uurimas, milline näeb välja VTL-i argipäev.

Kohtumise eesmärk oli tutvuda veterinaar- ja toidulaboratooriumi tööga, sest just see on koht, kus ainsana Eestis uuritakse paljude ohtlike ulukihaiguste proove, nagu näiteks marutõbi, trihhinelloos, linnugripp, Siberi katk, sigade Aafrika katk, tuberkuloos jne. Labori direktor Olev Peetsu, direktori asetäitja loomahaiguste alal Imbi Nurmoja ja peaspetsialist Age Kärssin tegid instrueeriva sissejuhatuse. Seejärel said EJS-i tegevjuht Tõnis Korts ja artikli autor selga ühekordselt kasutatava kitli, pähe mütsi ja jalga kilesussid, et alustada ringkäiku laboris.

Foto: VTA

Laboritöö eeldab väga suurt täpsust

Väljast vaadates ei tundu kolmekordne laborihoone eriti suur. Ega ruumi olegi ülearu palju, ent Olev Peetsu kinnitab, et siin on pidev valmisolek uurida eriti ohtlikke ja ohtlikke loomataude, s.t olemas on diagnostikumid, inimesed ja seadmed. Töö, mis VTL-is tehakse, on tohutult mahukas, tehniliselt keeruline, eeldab väga suurt täpsust ja kompetentsust ning järgib seejuures täielikult ohutusnõudeid. Pärast sigade Aafrika katku puhkemist Eestis on Euroopa Liidu toel täiendatud laborit tipptehnoloogiaga. Seadmed asendasid varasema käsitöö ja tegid võimalikuks suure hulga proovide uurimise lühikese aja jooksul. Ilma nende seadmeteta oleks olnud väga keeruline hakkama saada ja anda uurimistulemus enamikul juhtudel juba samal tööpäeval.

Sigade Aafrika katku viiruse testimiseks kasutatakse kõige nüüdisaegsemat aparatuuri ja rahvusvaheliselt heaks kiidetud analüüsimeetodeid. Labori töötajad panevad veel kord jahimeestele südamele, et metssigadelt võetud proov oleks kvaliteetne. Vere asemel kõhuõõnest võetud vedelik sisaldab väga palju analüüsimist segavaid tegureid, mis võivad uuringut raskendada. Sellisel juhul läheb proov kordamisele, mis nõuab lisaaega. Mida kvaliteetsem proov, seda kindlamalt analüüs õnnestub.

VTL-i direktori asetäitja loomahaiguste alal Imbi Nurmoja. Foto: Jaanus Vaiksoo

Ohtlik taud

Jahimehed võivad olla kindlad, et proovide tegemisel pole kohta juhuslikkusel. Laborite eri osakondade tööd juhivad oma ala tipptegijad, kes osalevad ka rahvusvahelises teadustöös ja kellel on tihedad kontaktid Euroopa mitme juhtiva veterinaarinstituudiga.

Direktor Olev Peetsu sõnul on neil kohustus menetleda kõiki tekkinud probleeme, et tagada uurimistulemuste usaldusväärsus. Ohtlik taud jääb labori kontrolli alla pikaks ajaks isegi siis, kui haigusjuhte enam ei esine. Nii näiteks toimub marutõve järelkontroll, mille tarvis jahimehed juba aastaid rebaste ja kährikute päid ning verd koguvad. Viroloogia-seroloogiaosakonna juhataja Katrin Mähar selgitas, et kuigi Eesti on juba mitu aastat marutaudivaba (viimane leid oli aastal 2011), peab olema tähelepanelik, sest oht haiguse esinemiseks on endiselt olemas. Eriti ohtlik on illegaalsete lemmikloomade (koerte) toomine Venemaalt või laevaga Aafrikast. Näiteks Gruusias ja mitmes teises endise idabloki riigis on marutaud ikka probleem, tuues kaasa ka inimeste haigestumist ning surmajuhtumeid.

Eelmisel aastal tehti loomahaiguste valdkonnas 122 685 uuringut, millest riikliku tellimuse moodustas 77 532. Riik on toetanud SAK-i, hullu lehma tõve ja marutaudiga seotud uuringuid, aga ka teiste loomataudide uuringuid. Laboril on kasutada umbes 500 erinevat analüüsimeetodit.

SAK võib jääda kauaks

Imbi Nurmoja, kes on viimastel aastatel jaganud jahimeestele koolitustel ja kohtumistel SAK-i kohta hädavajalikku teavet, andis ka nüüd põhjaliku ülevaate SAK-i praegusest seisust Eestis. 

Foto: VTA

Teadmatus tekitab müüte ja kuulujutte. Üks lugu, mis vajab kindlasti selgitamist, on katku läbipõdenud sead, kes kannavad antikehi. Arvatakse, et sellised isendid on katku vastu immuunsed ja ümbritsevale ohutud. Imbi Nurmoja kummutas haiguse kulgu kirjeldades sellise müüdi. Antikehade leid tõestab, et loom on elusa viirusega kokku puutunud ja lõpuni ei saa olla kindel, et ta on ohutu.

Jahipiirkonna nimi on tähtis

Jahimeestele veel teadmiseks, et seoses metssigade arvukuse järsu vähenemisega ei hakata sel jahihooajal nädalavahetustel maakondlikes veterinaarkeskustes proove tõenäoliselt vastu võtma. Üle-eelmise aasta metssigade küttimismaht (29 000) on vähenenud umbes 7000 sea küttimiseni sellel hooajal. Tartu labor võtab aga endiselt proove vastu seitse päeva nädalas kogu ööpäev.

Veterinaar- ja toidulaboratooriumil on ka suur palve jahimeestele, et SAK-i proovi kaaskirja üldandmetes oleks väga selgelt välja kirjutatud jahipiirkonna nimi. See on väga oluline teave, sest vastasel juhul on proovivõtukohta keeruline määrata.

Kohtumise lõpus leppisid EJS ja VTL kokku, et labor hakkab ulukihaigustega seotud teadmisi vahendama ka edaspidi. Järgmistes ajakirjanumbrites tuleb juttu trihhinelloosist ja linnugripist.

Loe lähemalt ajakirja Eesti Jahimees 5. numbrist.