EJ 5/2020: Terashaavlite kasutamisest vanemates jahirelvades

EJ 5/2020: Terashaavlite kasutamisest vanemates jahirelvades

647
350 Legend. Foto: tootja foto

TEKST KAUPO KINDSIGO, jahispordi liidu instruktor-treener

Vismuthaavleid ja volframsulamist, näiteks Hevi-Shot’i haavleid võib muretult kasutada vanemates siledaraudsetes jahirelvades, kuid terashaavlite kasutuselevõtuga peaksid jahimehed olema väga hoolikad ja ettevaatlikud.

Terashaavlid on umbes 30% kergemad kui pliisulamist haavlid ja kaotavad lennates kineetilist energiat kiiremini kui pliihaavlid. Terashaavleid mahub (arvuliselt) sama kaaluga haavlilaengusse umbes 30% rohkem kui pliihaavleid. Terashaavlid ei deformeeru, need on palju kõvemad kui pliisulamist haavlid. See võimaldab laadida padrunitesse võimas püssirohulaeng ja anda terashaavlitele väga suur algkiirus (kuni 435 m/s).

Terashaavlitega tulistades on haavlivihk palju korrapärasem ja tihedam kui pliisulamist haavlitega, mis võimaldab kaugemale tabavalt tulistada. Terashaavlid tungivad uluki kehas 5‒10% sügavamale kui pliisulamist haavlid. Enamasti valitakse terashaavlid kaks numbrit suuremad kui harjumuspärane pliisulamist haavli number. Näiteks kui pardijahil on jahimees harjunud kasutama pliisulamist haavleid nr 5 (3,0 mm), siis valib ta terashaavli nr 3 (3,5 mm). Jämedam ja raskem terashaavel säilitab pliihaavliga võrreldava lennukiiruse ja surmava kineetilise energia, haavlite hulga vähenemist haavli diameetri suurenemisel kompenseerib terashaavlite suurem hulk padrunis.

Tähtis teada!

Enne terashaavlite kasutamist tuleb sileraudse jahirelva omanikul veenduda, kas tema relv sobib terashaavlitega tulistamiseks. Selleks tuleb otsida relvalt järgmist märki.

Kui märk on olemas, siis on terashaavlitega tulistamine lubatud. Järgmiseks tuleb lugeda vahetatavatelt tšokkidelt märkust steel. Kui seda ei ole või on märkus lead shot only, ei tohi selle konkreetse tšokiga terashaavlitest tulistada.

Reegel on järgmine: terashaavlitega võib tulistada ainult silindertšokist 0,1 mm (Cyl, markeeringus ka relvaraua suudmepoolses osas sageli IIIII kriipsu), veerandtšokist 0,25 mm (Imp Cyl, ka IIII kriipsu) ja pooltšokist 0,5 mm (Mod, ka III kriipsu markeeringus).

Tugevamatest tšokkidest nagu 0,75 mm (Imp Mod) ja 1,0 mm (Full) terashaavlitega tulistada ei tohi!

Mittevahetatavate tšokkidega jahirelva omanikud peaksid eriti ettevaatlikud olema ja kõigepealt veenduma jahirelva tšokkide konfiguratsioonis. Kui ühel või mõlemal raual on tugevam tšokk kui 0,5 mm, siis terashaavleid kasutada ei tohi!

Vanade, enne teist maailmasõda tehtud jahirelvadega ei soovitata terashaavleid kasutada, sest on padruneid, mille rõhk padrunipesas on 1050 bar, mis ilmselgelt ületab „vanade“ jahirelvade raudade normaalse töörõhu!

Pea meeles!

• Terashaavlitega laetud padrunite karbil ja padrunil on kiri: „Steel Shot“.

• Veendu alati enne kasutamist, kas sinu relval on terashaavlitega tulistamist lubav märk!

• Jäta ennesõjaaegne teenekas relv kappi või kasuta vismuthaavleid!

• Ära kunagi kasuta rauas tugevamaid tšokke kui 0,5 mm (Mod). Enamikul Venemaal toodetud jahirelvadel (TOZ-34; IŽ-12; IŽ-27) on ülemine raud täistšokk ja sellest rauast terashaavlitega tulistada ei tohi!

• Üle 4 mm diameetriga terashaavlitega tulistamine tugevate, üle 0,5 mm (Mod) tšokkidega relvarauas on eluohtlik! Relv võib puruneda!

• Ära jäta terashaavlitega laetud padruneid vihma kätte ega niiskesse kohta, terashaavlid roostetavad kokku „klombiks“ ja lendavad juhitamatu tombuna väga kaugele!

• Vali kaks numbrit suurem terashaavel kui harjumuspärane pliihaavel, niimoodi saad rahuldava tulemuse.

• Ettevaatust! Terashaavlid põrkavad kõvadelt pindadelt (kivid, jää) kergesti rikošetti!

• Terashaavlid annavad sädemeid vastu kõva takistust (kivid) lennates. Ettevaatust tuleohtlikul ajal!

• Eemalda tabatud uluki kehast hoolikalt kõik terashaavlid, praes haavli hammustamine kahjustab hambaid!

• Metsasel alal eelista pehmemaid vismuthaavleid, sest puitu tunginud terashaavlid kahjustavad puidu töötlemise masinaid!

• Uuringud kinnitavad, et õigesti valitud terashaavlitega on näiteks linnujahil mõistlikult distantsilt tulistamisel tabavusprotsent sama suur kui pliisulamist haavlitega.