EJ 3/2020: Tallinna Jahimeeste Selts 100

EJ 3/2020: Tallinna Jahimeeste Selts 100

104
Tallinna jahimeeste seltsi juhatus 1937. aastal. Esireas vasakult teine seltsi esimees Johannes Loosberg, vasakult kolmas endine kauaaegne seltsi esimees Karl Lind.

TEKST JAANUS VAIKSOO

Tallinna jahimeeste seltsi rajasid noores Eesti Vabariigis eesti jahimehed ja selle esimene esimees oli kindral Johan Laidoner.

Viie aasta eest tähistas Tallinna jahimeeste selts ühel soojal juunipäeval Männiku mändide all seltsi 95. sünnipäeva. Kirjutasin toona Eesti Jahimehes, et see oli otsekui sissejuhatus suureks juubeliks viie aasta pärast.

Nüüd jõudis see aeg kätte, aga loodus on inimesest tugevam ja juubelipidu kevadel arusaadavalt ei toimunud. Küll aga on vääramatu fakt, et Tallinna jahimeeste selts on 100-aastane!

Väärikas ajalugu

Ajakirjandusallikad ütlevad, et selts asutati 10. mail 1920. Eesti jahindusajalugu põhjalikult uurinud Heino Kasesalu on arhiiviandmete põhjal teinud kindlaks, et 10. mail kinnitas Tallinna–Haapsalu Rahukogu Tallinna jahimeeste seltsi põhikirja ja seltsi avakoosolek toimus viis kuud hiljem, 8. oktoobril 1920 Tallinnas ohvitseride kasiinos. Nii ei olegi midagi katki, kui algselt kevadesse kavandatud juubelipidu hoopis sügisesse nihkub. Kahtlemata on tegu ühe auväärsema praegu tegutseva jahiseltsiga, seda enam, et seltsi rajasid noores Eesti Vabariigis eesti jahimehed ja selle esimene esimees oli kindral Johan Laidoner.

1920. aasta 12. oktoobril ilmunud Tallinna Teataja (nr 231) avaldas järgmise uudise:

„Jahimeeste seltsi awamise koosolekut peeti 8. oktoobril, s. a. ohwitseride kasiinos. Asutajate liikmete nimel avas koosoleku hra J. Oras, keda siis ka koosoleku juhatajaks waliti. Põhikiri loeti ette ja tunnistati koosolejate poolt wastuwõetawaks. Liikmemaksuks määrati 150 marka aastas ja sisseastumise maksu 25 marka. Juhatusse waliti ühel häälel: esimeheks – kindral Laidoner, aseesimeheks – kindral Larka, sekretäriks B. Berendsen, kassahoidjaks – W. Ewald, ilmaametita eestseisuse liikmeteks – J. Oras ja E. Seedorf. Juhatuse liikmetekandidaatideks – hrad kindral Soots, A. Erik, Dr. Oldekopp ja Ernst Ewald. Revisjoni komisjoni: hrad A. Abel, A. Barell ja Sacharow. Otsustati riigi metsade peawalitsusega läbirääkimisse astuda, et riigimetsad jahimeeste seltsile jahipidamiseks wälja renditakse. Samuti otsustati salaküttimise wastu energilisi abinõusid käsitusele wõtta. Jahimeeste seltsil on praegu ligemale 50 liiget.“

Neli aastat hiljem, 1924, oli seltsil juba 311 liiget (vt ka Heino Kasesalu „Jahindusliku ühistegevuse ajaloost Eestis II“, Eesti Jahimees 2017, nr 1). Päevaleht kirjutas 1930. aastal Tallinna jahimeeste seltsi 10. sünnipäeva puhul: „Pühapäewal pühitseb Tallinna Jahimeeste Selts oma kümnendat aastapäeva, mil puhul korraldatakse pidulik kooswiibimine seltsi ruumes, Pikk tän. 42. Läinud pühapäewal korraldati seltsi 10-aastase juubeli puhul laskewõistlused, mille võitjaile jagatakse auhinnad pühapäewal. Selts asutati 10. mail 1920. aastal kindral J. Laidoneri algatusel ja mõttel. Seltsi kauaaegne esimees oli kindral A. Larka, kelle lahkumise järel seltsi esimeheks on mitu aastat loomatervishoiu peavalitsuse direktor dr. K. Lind. Selts on asutanud kodumaa haruldasemate lindude, faasanite, kasvatuse. Jahipidamiseks on renditud Tallinna ümbruskonna riigimetsi üle 10.000 ha. Jahipidamiseks Matsalu lahes on renditud koos Haapsalu ja Lihula Jahimeeste seltsidega maa-alad. Seltsi auliikmeiks on valitud aktiivsemaid seltsi tegelasi kindralid Laidoner, Larka ja Soots. Pühapäevasele koosviibimisele on kutsutud vabariigi valitsuse liikmed, jahimeeste organisatsioonide esindajad ja teisi tegelasi.“ (Päevaleht, 10. mai 1930)

Selts praegu

Tallinna jahimeeste seltsi kuulub 88 liiget. Jahimaad jäävad Kõrvemaa metsadesse kahele poole Piibe maanteed ja jagunevad nelja jahtkonna vahel: Vetla, Pikva, Raudoja ja Pillapalu.

Tallinna jahimeeste seltsi juhatuse liikmed Konstantin Simonov ja Andrus Roostalu Männiku jahilasketiirus. Foto: Jaanus Vaiksoo

Seltsi juhatusse kuuluvad Alim Fatkulin, Konstantin Simonov ja Andrus Roostalu. Kahe viimasega rääkis Eesti Jahimees ka seltsi praegustest tegemistest ja tulevikuplaanidest. Andrus Roostalu on olnud Vetlas jahimees juba 35 aastat. Konstantin Simonov, kellest sai jahimees 14 aasta eest, meenutab oma esimest telefonikõnet Eesti Jahimeeste Seltsi, kus telefoni võttis Lea Truska.

„Öelge, palun, mida on vaja teha, et saada jahimeheks?“ uuris noor jahihuviline Kostja.

„Jahimeheks ei saada, jahimeheks on vaja sündida,“ vastas Lea. „Aga jahitunnistusega võime teid aidata.“

„Tallinna jahimeeste seltsil on head ulukimetsad, kuid meie kõige tähtsamat jahiulukit – põtra – on vaja rohkem hoida. Tõmbaksin põdra küttimist viieks aastaks tagasi,“ jagab Andrus Roostalu paljude Eesti jahiseltside tähelepanekut, tuginedes Vetla jahtkonna kogemustele. „Vahepeal ei saanud meie maadel ka kitsi mitu aastat küttida. Nüüd on kitsed jälle olemas.“

Tallinna jahimeeste selts tegutseb Männikul oma majas, sealsamas kõrval on ka neile kuuluv Eesti üks suuremaid jahilasketiire. Tulevikuplaanidest rääkides ongi põhieesmärk jätkata senist tegevust, et tagada jahilaskuritele korralikud harjutamistingimused ja pidada seal nii Eesti kui ka rahvusvahelise tasemega võistlusi. Kavas on välja ehitada ka 100 meetri kuulitiir ja püstolitiir.

Koostöös EJS-iga on oluline tegevusvaldkond jahikoerte koolitamine, millega tegeleb seltsi liige Mari-Ann Rehk.

Seltsil on olnud viimastel aastatel küll keerulised ajad, kuid kõige tähtsam ülesanne on hoida saja-aastase ajalooga Tallinna jahimeeste selts tervikuna koos, et säilitada ja edasi anda traditsioonid, millele panid omal ajal aluse Eestile vabaduse välja võidelnud mehed.

Eesti Jahimeeste Selts ja ajakiri Eesti Jahimees soovivad selleks palju jõudu ning õnne juubeli puhul!