EJ2015/2: Taksid

EJ2015/2: Taksid

6606
Siledakarvalised taksid, keskmine on kääbustaks. Foto: Riina Reinart

Taks on jahikoer, kes peab suutma töötada peremehest eemal. See tähendab, et ta peab võtma vastu otsuse iseseisvalt olukorda hinnates.

Kõik koeratõud on jagatud FCI (Federation Internation Cynoloque) süsteemis kümnesse rühma oma välimuse, omaduste ja ajaloo alusel. Taks kuulub 4. rühma. Ühe tõu sees on üheksa tõuvariatsiooni. Suuruse järgi: standard-, kääbus- ja küülikutaks. Karvatüübi järgi: siledakarvalised, pikakarvalised ja karmikarvalised. Suuruste järgi tehakse vahet rinnakorvi ümbermõõdu alusel ning ülempiir seotakse kaaluga.

Standardtaks – rinnaümbermõõt suurem kui 35 cm ja kaal umbes 9 kg.
Kääbustaks – rinnaümbermõõt 30–35 cm.
Küülikutaks – rinnaümbermõõt kuni 30 cm.

Sisukas koer

Kõik, mis teeb koera väljanägemiselt taksiks, on loodud teenima tööd, mida see tõug on algupäraselt tegema pidanud. Lontis kõrvad kaitsevad maa all tema kuulmekäike mulla jms eest, väikesed silmad ennetavad vigastusi, parasjagu lühikesed jalad lubavad mugavalt liikuda kitsastes urgudes, aga ka metsas looma taga ajada või edukalt otsida haavatud ulukit. Taks suudab läbida kõige tihedamaid tihnikuid ja vesisemaid soid. Samuti kannab teda talvel lumekoorik.

Nii lühi- kui ka karmikarvalise taksi karv peab olema jäik, tihe ja liibuv, et kaitsta ilmastikutingimuste eest. Pikakarvalisel peab karv olema sile ja siidjas, et mitte koguda karvadesse lund, oksi ja muid osakesi loodusest.

Taksist teeb taksi sisu, mis on lahutamatu osa selle tõu olemusest. Ka sisu on eelkõige vorminud algne eesmärk. Taks on jahikoer, kes peab suutma töötada peremehest eemal. See tähendab, et ta peab suutma iseseisvalt olukorda hinnates võtta vastu otsuseid. Mõnikord peab ta teadma, et peremehe käsu viivitamatu täitmine ei ole otstarbekas ega ohutu. Koer, kes seisab vastamisi mägra või metsseaga, võib saada rängalt viga, kui kuuletub omaniku märguandele ja tuleb ära.

Taks on väga kiire koolitama omanikku, kui omanik annab talle selleks võimaluse, olles sama kiire õppima ka peremehelt, kui too suudab koera veenda, et tulemine, saagi kättetoomine ja muud tegevused käsu järgi on puhtalt koera enda huvides.

Taksid õpivad kiiresti!

Jaht on osa taksi identiteedist. Taksid-terjerid on ainsad jahikoerad, kellega on lubatud jaht kõigile jahitavatele ulukiliikidele. Taks on võimeline tulemusrikkalt töötama nii maa all, vees, maa peal, puu otsas kui ka õhus – ehk lastud linde üles otsima ja kätte tooma. Ega asjata nimetata taksi kõige mitmekülgsemaks jahikoeraks.

Taks on urukoer. Lisaks tööle kuivades (rebane, kährik, mäger) ja märgades (kobras) urgudes peavad taksid edukalt ajujahti suurulukitele. Nad töötavad hagija kombel kilgates ka jänese või rebase jälgedel, on väga sihikindlad, väga head järelotsigu koerad. Vajadusel toovad lastud linnud veest välja või korjavad põllult peremehele kätte.

Probleemid

Probleemid tekivad, kui kasvatus ei vasta kasvatatava iseloomule. Liigse karmuse, surve või karistamisega ei saavuta ühegi koeratõu juures positiivset tulemust. Pigem vastupidi. Agressiivne taks võib olla aretuse praak ehk vale kasvatuse vili.

Takside seljaprobleemid on keeruline teema. Praeguseks on teada, et haigusel, mis põhjustab taksidel seljahalvatust, on geneetiline taust. Lisaks geneetilistele teguritele on aga ka muid riskifaktoreid, mis selle haiguse avaldumist mõjutavad. Anatoomia kõrval on olulisel kohal füüsiline vorm.

Enne kui asuda takse paaritama, tasub Eesti Takside Tõuühingu kodulehel tutvuda Eestis alates 1. jaanuarist 2013 kõikidele taksidele kehtestatud aretusnõuetega, mis on vajalikud just päranduvate haiguste ennetamiseks. Soovime, et takside tõug oleks ka edaspidi tugev, terve ja tegus.

Tööloomad

Seni teati Eestis teenimatult vähe karmikarvalistest taksidest ning vähe kasutati neid ka jahil. Karmikarvaline taks on Euroopa jahitaks nr 1. Karmikarvaline taks “loodi” karmikarvaliste terjerite ja šnautserite ristamisel taksiga. Tulemuseks saadi eriliselt temperamentne, hasartne, visa, kartmatu ja iga ilmaga vastupidav jahiks sobilik taks.

Praegu on Eestis just taksid ainsad koerad, kes on saavutanud haavatud uluki järelotsingus nii Soomes kui ka Rootsis töötšempioni tiitli. Soomes on selleks vaja teha kaks korda 1000–1200-meetrine verejälg I järgule ning kolm korda nn tšempionijälg, mis on 1200–1600 meetrit pikk .Rootsis on vajalik neli korda I järk 600-meetriselt jäljelt, mis on tunduvalt keerukam meil kehtivast katsest.

Loo kirjutamisel on kasutatud materjale Eesti Takside Tõuühingu kodulehelt artiklist “Kes on taks”, mille autor on Jaana Aadamsoo.




SHARE