EJ 1/2017: Eesti–Soome jahindussild Kuopios

EJ 1/2017: Eesti–Soome jahindussild Kuopios

891
Soome–Eesti kohtumine Haminalahti jahiseltsis. Pildil paremalt Soome jahimeeste seltsi aseesimees Illkka Mäkelä, keskel Tapio Kankanpää Haminalahti jahiseltsist ja EJS-i president Margus Puust. Foto: erakogu

TEKST JAANUS VAIKSOO

Möödunud aasta novembris külastas Soome jahimeeste seltsi juht Tuomas Hallenberg EJS-i. Lepiti kokku, et Soome ja Eesti jahindusorganisatsioonide kontaktid peavad muutuma tihedamaks. Sama kuu alguses viibis EJS-i president Margus Puust Kuopios jahiretkel ja kohtus Haminalahti jahiseltsis Soome jahimeeste seltsi aseesimehe Ilkka Mäkeläga, võõrustajaks Tapio Kankaanpää.

Haminalahti jahiselts

Haminalahti jahiselts (Haminalahden Metsästysseura) on auväärse ajalooga üks Soome vanemaid jahiseltse, asutatud aastal 1909. Tapio Kankaanpää rääkis, et asutamishetkel polnud Soome veel iseseisev riik, kuid iseseisvusideed ja -aated lehvisid õhus. Nii kujunes noore seltsi üheks tegevuseesmärgiks jahipidamise kõrval ka Soome iseseisvusmõtte arendamine.

Selts koondas enda ümber jahimehi, kellel oli tugev iseseisvusmeelsus, siia kuulus mitu Kuopio mõjukat inimest. Selles mõttes erineb Haminalahti jahiselts paljudest hiljem asutatud Soome jahiseltsidest, et tal on ajalooliselt kujunenud väga tugev kultuuritraditsioon, mida peetakse siiani oluliseks. Nii näiteks annavad kõik seltsi uued liikmed jahimehevande.

Seltsi traditsioonideraamat algab sõnadega: „Ei ole midagi suurepärasemat kui loodus ega midagi nii ülevat kui õilsad traditsioonid.“

Kuopios asutatud Haminalahti jahiseltsi nimega sooviti esile tuua seltsi jahimaade asukoht ja osutada au Haminalahtis elanud kuulsatele loodusmaalijatele, vendadele von Wrightidele. Kolm venda, Ferdinand, Magnus ja Wilhelm von Wright, olid 19. sajandil elanud kunstnikud, kelle realistlikus stiilis maalitud linnud, loomad ja maastikud on võlunud mitme põlvkonna vaatajaid. Nende tuntusest ja armastatusest Soomes annab tunnistust Soome Vabariigi 100 aasta juubelisünnipäevale pühendatud von Wrightide suurnäitus Helsingis Ateneumis 329 teosega. Näitus on avatud 25. veebruarini.

Ferdinand von Wrighti õpilane oli maalikunstnik Matti Karppinen (1873–1955), kes elas üle poole sajandi Haminalahtis, oli jahimees ja sai tuntuks oma linnuteemaliste maalidega, mida võib näha ka jahiseltsi seinal.

Eesti ja Soome jahikontaktid

EJS-i presidendile Margus Puustile on von Wrightide maalitud Haminalahti maastikud päris tuttavad mitmelt jahiretkelt. Ilkka Mäkeläga ja Tapio Kankaanpääga seob teda ammune jahitutvus. Haminalahti jahiseltsi korraldatud ühisjahid mõjuvad just oma traditsioonide ja muusikalise programmiga. Siin on tugevalt tunda Tapio Kankaanpää kätt, kes on suur klassikalise muusika austaja ning mängib suurpäraselt mitut pilli.

Margus Puustile jättis suurepärase mulje, kuivõrd oluliseks peetakse Kuopios jahijärgset koosviibimist, kus külalised saavad vahetada jahielamusi ja teha ühiseid tulevikuplaane. Õhtusöök ja koosviibimine lõppes Kuopios Tapio Kankaanpää eestvõttel meeleoluka kontserdiga, kus muu hulgas mängiti ja lauldi ka „Saaremaa valssi“.

EJS-i president on kogenud, kuivõrd sarnase jahikultuuriga maad on Soome ja Eesti, meid seob ka tugev ühisjahtide traditsioon. Kahel riigil oleks ülimalt vajalik teha tihedat koostööd just Euroopas FACE suunal, eriti seaduste küsimustes. Ilkka Mäkelä, kes omakorda on käinud üle kümne aasta Eestis sageli jahil, rõhutas samuti koostöö vajadust, mis vahepeal kippus hõredaks muutuma.

„Ühistööd võiks olla palju rohkem,“ oli ta veendunud. „Näiteks on väga oluline õppida Eesti kogemusest sigade Aafrika katkuga võitlemisel. Soomes ei ole ikka veel taibatud, et oleme varsti suurtes raskustes, kui metsseapopulatsioon kasvab. Meil on ka vähe metsseajahi kogemusi, oleme selles vallas Eestiga võrreldes alles algajad. Ka hundiküsimuses vajame Eesti tuge ja kogemust. Soomes on väga raske saada hundiluba, samal ajal huntide populatsioon kasvab, hundid tulevad juba inimeste kodude lähedusse ja tekitavad hirmu.“

„Metssea ja hundi kõrval on mõlema riigi üks tugevamaid ühendavaid jõude põder,“ sekundeeris Margus Puust oma Soome-kolleegile.

„Suure osa Euroopa jaoks on põder haruldane loom. Põder on meie riikide rahvuslik rikkus. Põdra populatsiooni hoidmisel ja teaduslikul uurimisel peaks tulevikus palju koostööd tegema.“

Soome ja Eesti jahimeestel on seega väga palju sarnaseid huvisid, traditsioone ja ka probleeme. Kui me ei taha tulevikus vaadata Põhjamaa metsade rikkalikku faunat ainult von Wrightide imelistelt maalidelt, peame jahimeeste ja loodusehoidjatena jõud kindlalt ühendama.

Suvisele kokkutulekule Pärnumaal Pärlseljas on oodata Soome jahimeeste seltsi poolt suuremat delegatsiooni. Kui tunneliehitus Eesti ja Soome vahel jääb kaugesse tulevikku, siis märksa olulisem on tugev sild inimeste vahel.