EJ 1/2017: Aasta esimene juhatuse koosolek

EJ 1/2017: Aasta esimene juhatuse koosolek

1415
Aasta esimene juhatuse koosolek Martnas.

Jaanuaris toimus juhatuse korraline koosolek väljasõiduistungina Läänemaal Martnas.

Päeva esimesel poolel oli metssea õppejaht, mis oli mitme piirkonna esindajale üsna eksklusiivne. Põhjus ikka selles, et metssigu enam paljudes kohtades lihtsalt pole. Tabati kolm metssiga.

Pärastlõunane koosolek kätkes seitset sisulist punkti. Koosolekut juhtis EJS-i president Margus Puust. 19 liikmest oli kohal 16.

• RMK juhatuse esimees ja EJS-i juhatuse liige Aigar Kallas tegi ülevaate eelmise aasta ulukikahjudest riigimetsas. Kahjusid oli viiendiku võrra väiksemal pindalal kui ülemöödunud aastal. Nõudesumma aga on suurem. Hüvitatav kogukahju on ligi 30 000 eurot. Kui maha arvata kokkulepitud asendustäitmine, siis on summa 28 000 eurot.

Osa kahjusid on tekitatud RMK jahialadel, seega jääb jahiseltside hüvitada 23 000 eurot. 90% on põdrakahjud, 8% metskitse ja 1% hirve tekitatud kahjud. RMK annab EJS-ile tutvumiseks ka kogu kahjusid kirjeldava paketi. Praeguste lepingutega on tegutsetud kolm aastat, seetõttu on EJS ja RMK leppinud kokku, et need avatakse analüüsiks ja aruteludeks. Jahiseltse esindaval katusorganisatsioonil on võimalik teha oma ettepanekuid.

• Juhatus kinnitas jahitrofeede hindamise ja näituste korraldamise eeskirja. Edaspidi toimuvad jahitrofeede hindamised ja väljapanekud kindla süsteemi ning korra järgi.

• Siseministri ettepanekul nimetas juhatus relvaseaduse muutmise töörühma jahimeeste poolt kaks esindajat: juhatuse liikme Jaak Volmeri ja tegevjuhi Tõnis Kortsu. Neile anti volitus koguda kodulehe kaudu liikmetelt ettepanekuid ja edastada need siseministeeriumile. Jaak Volmeri sõnul on relvaseadusesse vaja teha mitu muudatust, näiteks relvade soetamise, transpordi ja hoidmise kohta. Samuti helisummuti ja relvade deaktiveerimise küsimuses. Nõuded peaksid olema arusaadavad ja mõistlikud ning vastama aja praegustele nõuetele.

• Arutati võistlussarja Kütiliin tuleviku üle. Juhatuse liige Aarne Taal tegi oma ettepanekud. Senised korraldajad pälvisid tänusõnu. Juhatus otsustas, et arutelu jätkatakse, otsitakse lahendusi ja kogutakse lisamaterjali.

• Käsitleti Linnuse jahiseltsi kohtuasja (tsiviilasi nr 2-16-13427). Asi on üsna keeruline ja olukorrast informeeritute arvates ei ole juhtumi tõlgendus korrektne. Tundub, et mingil põhjusel on valitud pool hageja kasuks, arvestamata kostja argumente.

Ka kahjude mõõtmises on palju segast ja arusaamatut. Mõistetamatu on, miks ei ole arvestatud keskkonnaameti selget ja arusaadavat selgitust aias jahipidamise kohta. Kõige selle põhjal võetakse vastu otsus edasikaebamise kohta. Juhatus võttis info teadmiseks.

• Halduslepingu koordinaator Karri Urban andis ülevaate EJS-i uutest IT-lahendustest ja nende arendusest. Arenduse eesmärk on luua toimiv ja turvaline liikmete ning jahimeeste haldussüsteem, mida oleks lihtne kasutada. See tähendab ka, et jahil pole vaja dokumente kaasas kanda.
Enne aga, kui valminud süsteemi rakendada, tuleb leppida kokku riigiga ja muuta ka kehtivat korda. Ühised arutelud riigi esindajatega toimuvad juba veebruaris ja peatselt loodame rakendustele ka lahendusi.

• Algas “Loenda ulukit!” aasta. Juhatuse liikmed Priit Vahtramäe ja Jaanus Põldmaa tegid ettepaneku moodustada komisjon tunnustatud ekspertidest, kes käsitleks tõsiselt loenduste metoodikat. Praegu valitseb segadus ja jahimeestel puuduvad tunnustatud loendusmetoodikad. EJS-il on valmimas ka “Loenda ulukit” aasta projekt, mis esitatakse keskkonnainvesteeringute keskusele. IT-lahenduste juurde võiks luua asjaomase rakenduse (äpi), mille abil on võimalik ulukeid loendada ja nende asukoht fikseerida.

***
Margus Puust tänas töökat juhatust ja liikmete aktiivset osalust koosolekutel. Järgmine koosolek on 23. veebruaril.

 

Tekst ja foto: Tõnis Korts




JAGA