EJ 1/2019: Relvaseaduse muudatused

EJ 1/2019: Relvaseaduse muudatused

1055
Foto: EJS

TEKST SVEN PÕIERPAAS, siseministeeriumi nõunik

2019. aastast täiendati relvaseadust oluliste muudatustega, mis käsitlevad ka tulirelvaomanikest jahipidajaid.

Kuni 2015. aasta aprillini andis relvaseadus füüsilisele isikule õiguse hoida relva üksnes tema elukohas. Hiljem täiendati korda ja relvaomanikule anti võimalus valida, kas ta hoiab relva elukohas või tema hoiukohas määratud aadressil, kuid see tuli eelnevalt kooskõlastada politseiga. See muutus andis võimaluse näiteks linnainimesel relva hoida jahipiirkonna lähedal maamajas, lahendada probleemi, kui elukohas ei ole mõistlik või võimalik luua relva hoiustamiseks nõuetekohaseid tingimusi, inimese elukoht muutub tihti või asub üldse ajutiselt välismaal. Nende reeglite järgi võis igal relval olla vaid üks hoiukoht, aga mitme relva omanik sai erinevaid relvi hoiustada eri kohtades.

Sellest aastast lisandus senini kehtinud reeglitele võimalus hoida oma relva kuni kahel aadressil ajutises hoiukohas, mis on eelnevalt kooskõlastatud politseiga.

Endiselt tuleb relva alalise hoiukohana deklareerida relvaomaniku elukoht või politsei kooskõlastuse saanud muu alaline hoiukoht. Seadusemuudatus annab võimaluse peale eespool nimetatud alalise hoiukoha anda teada veel kuni kaks ajutist hoiukohta, kuid selleks peab saama eelnevalt politseilt kooskõlastuse.

Uued reeglid avardavad oluliselt relvahoiu seniseid põhimõtteid. Kui siiani sai igal relval olla vaid üks hoiukoht, siis nüüd võib ühel relval olla maksimaalselt kolm hoiukohta: üks alaline ja kuni kaks ajutist hoiukohta. Reeglimuutus annab näiteks võimaluse linnas elaval (relva alaline hoiukoht) jahimehel võtta relv kaasa maakodusse (ajutine hoiukoht) või sõbra juurde (ajutine hoiukoht), kellega koos tihti jahil käiakse.

Foto: Pixabay

Tsiviilseadustiku üldosa seadustiku kohaselt on elukoht see, kus isik alaliselt või peamiselt elab, mitte rahvastikuregistrisse kantud elukoht, kui ta seal tegelikult ei ela. Relvaomaniku üle teeb riiklikku järelevalvet relva alalise hoiukoha asukohajärgne politseiprefektuur ja vajadusel korraldab hoiukohtade kontrolli ka teistes prefektuurides.

Relva ajutine hoiukoht tuleb eelnevalt kooskõlastada politseis. Iga taotlus vaadatakse läbi kaasusepõhiliselt, hinnates ajutise hoiukoha turvalisust. Ajutine hoiukoht ei ole relvaomaniku tegelik elukoht, seega peab politsei enamasti vajalikuks ka ühe relva hoiustamist selleks ettenähtud relvakapis. Kui ajutises hoiukohas ei ela alaliselt teisi inimesi, siis soovitatakse hoonele paigaldada valvesignalisatsioon. Samuti on politseil vaja teada, kellele kuulub ajutine hoiukoht, kes seal elab ja soovitatav on ka ajutises hoiukohas elavate isikute nõusolek.

Relva ajutises hoiukohas hoiustamise õigusele seadus ajalist piirangut ei sea ja see kehtib kuni relvaloa kehtivuse lõpuni.

Relvaloa vahetamisel tuleb alaline ja ajutine hoiukoht politseile uuesti teada anda (asjaomane lahter on ka relvaloa vahetamise blanketil).

Kui relvaomanik soovib relvaloa kehtivuse ajal registreerida relva täiendava ajutise hoiukohta, tuleb tal esitada loa vahetamise taotlus. Ajutist hoiukohta relvaloale ei kanta, seega relvaluba füüsiliselt ei väljastata (kooskõlastuse saamisel tehakse vaid täiendavad märkmed relvaregistris) ja selle eest riigilõivu tasuma ei pea.

Kui relvaloa kehtivuse ajal muutub relva alaline hoiukoht, tuleb relvaluba ka füüsiliselt vahetada ja relvaloa vahetamise taotluse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 15 eurot. Vähemalt üks kord relvaloa kehtivuse jooksul peab relvaomanik tõestama tema relvaloale kantud relvade olemasolu. Enamasti kontrollib relvade olemasolu relva hoiukoha kontrolli käigus piirkonnapolitseinik. Juhul, kui relval on mitu hoiukohta, siis ootame relvaomanikult koostööd, et kodukülastuse ajal hoiustataks relva põhihoiukohas.

Tänavusest aastast võib paralleelrelvaloa omanik hoida talle usaldatud relva oma elukohas või relvaomaniku nõusolekul tema relva hoiukohas. See muudatus annab võimaluse paralleelrelvaloa omanikul iseseisavalt relva vallata, kuid ta ei pea looma oma elukohta relvahoiutingimusi. Enne jahile minekut võetakse relvaomanikult relv ja pärast jahti viiakse see tagasi omanikule. Senini pidi paralleelrelvaloa omanik looma elukohas nõuetekohased relvahoiutingimused hoolimata sellest, et relva tema elukohta toomiseks puudus vajadus. Relva omanikult selle paralleelrelvaloa omajale üleandmisel ei ole vaja enam koostada kirjalikku üleandmise-vastuvõtmise akti.

Foto: EJS

2019. aastast täienes relvaloale kantavate tulirelva oluliste osade loetelu. Peale relvaraua, luku, revolvritrumli ja adapteri lisandus sellesse loetellu ka relvaraam ja püstolikelk. Loetelu pikenemise tõttu muutis politsei ka senini rakendatud halduspraktikat. Siiani arvati relvahoiu tingimuste hindamisel tulirelva oluline osa, näiteks lisaraud, võrdväärselt terviktulirelvaga üheks ühikuks. Kui relvaomanikul oli viis terviktulirelva, üks adapter ning tervikrelvade juurde mõeldud kolm vahetatavat relvarauda, siis nende hoiustamiseks nõuti relvahoidlat või spetsiaalset üheksa või enama relva jaoks tööstuslikult ehitatud relvakappi.

2019. aastast arvestatakse hoiutingimuste hindamisel seda, kas tulirelva olulistest osadest saab kokku panna eraldiseisva tulirelva. Näiteks kui isikul on registreeritud kaks tervikrelva, kolm relvaraami, kaks relvarauda ja kaks relvalukku, siis vana praktika kohaselt oli relvaomanikul üheksa piiratud tsiviilkäibes olevat ühikut ehk tulirelva käitlemisnõuetega võrdsustatud ühikut ja nende hoiustamiseks oli vaja kõrgendatud nõuetega hoiutingimusi.

Uudse praktika kohaselt saab ühikute loetlemisel määravaks, kas tulirelva hoiustavatest olulistest osadest saab eraldi kokku panna tulirelva. Kui relvaraamile saab kinnitada hoiustatava relvaraua ja selles saab kasutada ka olemasolevat relvalukku, siis hoiutingimuste arvestuses on peale kahe tervikrelva hoiustamise veel üks lisaühik tulirelva oluliste osadena ning seega kokku neli tulirelva. Jahimees, kellel on näiteks kuus tulirelva ja nende juurde kuuluvad kolm vahetatavat relvarauda, ei ole enam kohustatud relvahoidlat ehitama või tööstuslikku suurt relvakappi soetama.

Kõiki piiratud tsiviilkäibes olevaid relvi, tulirelva olulisi osi, tulirelva laskemoona ja relvaseadusesse lisandunud akustilisi relvi peab hoiustama relvakapis (välja arvatud üks tulirelv või akustiline relv). Kõik hoiustatavad esemed peavad mahtuma korraga relvakappi ja tulirelva osadeks võtmine relvakappi mahutamise eesmärgil ei ole lubatud.