EJ 1/2019: Ohutu jahipidamine oleneb eeskätt jahimehest

EJ 1/2019: Ohutu jahipidamine oleneb eeskätt jahimehest

600
Foto: EJS

TEKST LIIVI PLUMER, keskkonnainspektsiooni peainspektor

Ohutusnõuete hoolas järgimine jahipidamisel on esmane, millele jahimees peab tähelepanu pöörama.

Suhtumine „Ah, minuga ei juhtu“ kehtib alati, välja arvatud see üks kord. Ja seda korda ei taha õigupoolest ükski jahimees kogeda.

TÄHELEPANELIK PEAB OLEMA NII ENDA, KAASJAHIMEESTE KUI KA TEISTE ELUSOLENDITE OHUTUST SILMAS PIDADES.

Tulirelva kasutamine jahipidamisel on väga ohtlik. Paraku juhtub igal aastal mõni õnnetus. 2018. aasta sügisest on teada vähemalt kolm jahiõnnetust, kus hukkus või sai viga inimene. Õnnetust oleks saanud enamasti ära hoida, järgides peamisi jahiohutuse reegleid: relva transportimisel ja ühisjahil kogunemisel peab olema relv laadimata ning enne tulistamist peab veenduma, et lasu suund on inimestele ohutu.

Foto: EJS

Relva kasutamise ohutusnõuete rikkumised on paraku esikohal ka keskkonnainspektsiooni jahiohutuse statistikas. Viimasel kolmel aastal on tuvastatud 16 jahiohutuse nõuete rikkumist, kus transporditud relv on olnud autos püssikotist väljas ja nendest omakorda kümnel(!) korral on relv olnud autos ka laetud. Kõik need kümme juhtumit oleksid võinud lõppeda väga traagiliselt relvaomanikule või kõrvalseisjatele. Igal aastal on avastatud mitu korda ka juhtumid, kui relv on jäetud järelevalveta teistele isikutele kättesaadavasse kohta. Millised riskid sellega kaasnevad, saab igaüks ise edasi mõelda.

Jahi kaugus hoonetest ja maanteest

Mitme aasta tagusesse aega jääb jahiõnnetus, kus küll ükski inimene viga ei saanud, kuid arvatava uluki liikumise hääle suunas tulistatud lask kahjustas võõrast vara. Jahipidamise koha valikul tuleb meeles pidada ka nõuet, et jahti ei tohi pidada hoonetele lähemal kui 200 meetrit. Selle nõude peamine põhjus on jahiohutus, et kohalikke elanikke võimalikult vähe häirida ja vältida kõikvõimalike ohuolukordade teket.

Ohutu jahipidamine oleneb eeskätt igast jahimehest endast ja hoolsa tegutsemise korral on see täiesti võimalik

Majaümbruses peetava jahi korral on inimesed sageli mures, selliseid kõnesid tuleb keskkonnainspektsiooni infotelefonile 1313 igal jahihooajal korduvalt. Sarnaseid teateid tuleb infotelefonile ka siis, kui kütiliin on paigutatud maanteedele. Alati ei olegi tegu rikkumisega, kuid jahimees peab alati olema tähelepanelik ja kaaskodanikega arvestama.

Püünisrauad

Vead relvade käsitsemisel on õnnetute tagajärgedega eeskätt inimestele, kuid puudused püünisraudade paigaldamisel kahjustavad teisi elusolendeid. Surmavaid püünisraudu on lubatud kasutada kobraste ja nugiste püügiks. Kui kobraste püüdmiseks paigaldatud püünisrauad jäävad veepinna taseme languse tõttu veest välja, siis kujutavad need endast ohtu igale möödujale. Jahikoerigi on aastate jooksul kopraraudades hukka või viga saanud.

Foto: EJS

Nugiste püügiks paigaldatud püünisrauad peavad olema kinnitatud puule või ehitisele, lisaks on surmavate raudade ümber puitkast. Lõksu ehitusest oleneb, et linnud ja ka näiteks osavad ronijad ilvesed söödaks pandud lihatükile ligi ei pääseks. Kahjuks pole see kõigi nugiselõksude korral tagatud. Kuigi püüniste ehitusele pole otseselt tingimusi seatud, peab nende ehitamisel ja paigaldamisel igakülgselt vältima ohtu teistele liikidele ning minimeerima kõik kaaspüügi ohvrite tekke võimalused.

Jahiohutuse nõuded

Jahiohutusele on jahieeskirjas pühendatud terve peatükk. Kirjeldatud on jahiohutuse üldnõudeid, relva käsitsemise reegleid ja täpsemaid nõudeid, mis ühisjahi ajal kehtivad. Peatükk pole üleliia pikk ja seepärast on paslik tuletada nõudeid meelde enne iga jahipäeva.

  • Alkohol ja jahipidamine ei sobi kokku. Kui eelmine õhtu annab hommikul veel tunda, on mõistlik sel päeval jahipidamisest loobuda.
  • Relva ei tohi jätta järelevalveta, ka mitte selleks ajaks, kui jahtide vahel lõkke ääres teed juuakse.
  • Ühisjahil peab kogunemisel ja laskekohtade vahetamisel olema relv laadimata ja lahti murtud või avatud lukuga, et ka kõik teised saaksid veenduda relva ohutuses.
  • Ühisjahil kütipositsioonile asumisel ei tohi relva enne laadida, kui naaberküttide asukoht on kindlaks tehtud.
  • Ajus olles peab ajajal olema relv laadimata.
  • Relva ei tohi suunata inimesele ega tulistada hääle või liikumise suunas, seal ei pruugi olla uluk.
  • Kütiliinis peab enne laskmist veenduma, et ei ohustataks ajajaid ega naaberkütte.
  • Punasel või oranžil vestil on olulisem eesmärk kui moekus: nii eristub kaaslane relvakandjate jaoks selgelt maastikust.
  • Ühisjahil ei tohi laskekohalt lahkuda ega haavatud ulukit jälitama minna enne jahijuhataja märguannet, sest võib sattuda valel ajal valesse kohta.
  • Relv tuleb tühjaks laadida enne autosse või relvakotti panemist ja ka kraavide ning muude takistuste ületamiseks.
  • Nii auto kui ka ATV-ga liigeldes peab relv olema laadimata ja püssikotis. Ainus erand on ühisjahil laskekohtade vahetamisel, kui relv võib olla kotist väljas, kuid ka siis peab see olema laadimata.

Keskkonnainspektsioon pöörab järelevalvet tehes aina enam tähelepanu jahiohutusele, aga ohutu jahipidamine oleneb eeskätt igast jahimehest endast ja hoolsa tegutsemise korral on see täiesti võimalik.

EJS juhatus otsustas eelmise aasta novembri koosolekul, et 2019 kannab teema-aastana jahiohutuse nime.