Eesti 100 hagijat – oluline verstapost tõu rahvusvahelise tunnustamise teel

Eesti 100 hagijat – oluline verstapost tõu rahvusvahelise tunnustamise teel

297

Eesti Vabariigi 100. aastapäeval on olulise maamärgini jõudnud Eesti üks ja ainus päris oma tõug – Eesti hagijas.

Loodetavasti juba lähiajal saavutab Eesti hagijas rahvusvahelise tunnustuse maailma suurimas koerandusorganisatsioonis, mille esindajad tulevad tõuga peatselt tutvuma. Selleks korraldab Eesti Kennelliit 18.08.2018 Luige näitusteväljakul Harjumaal ülevaatuse “Eesti 100 hagijat”. Üheskoos teeme sellega ainulaadse ja väärika sünnipäevakingituse Eestile.

“Eesti 100 hagijat” toimub 18.08.2018 kell 13.00-16.00 Harjumaal Luige näitusteväljakul. Osalejaid oodatakse alates kell 12.00. Ürituse käigus vaatavad osalevad koerad üle Rahvusvahelise Künoloogilise Föderatsiooni (FCI) esindajad pr. Kirsi Sainio (Soome) ning hr. Rui Oliveira (Portugal). Enda ning oma eesti hagija osalemisest palume e-kirjaga aadressil eesti.hagijas@kennelliit.ee või helistades telefonil 654 0130.

„FCI poolt on ülevaatusel osalevate koerte miinimumarvuks määratud 60, kuid loodame, et Eesti sajanda sünnipäeva tähistamiseks õnnestub kokku saada vähemalt 100 eesti hagijat. Iga eesti hagijas loeb – tule kindlasti!“ kutsub Eesti Kennelliidu president pr Helen Tonkson-Koit üles kõiki eesti hagija omanikke andma oma panust.

Eesti hagija juured ulatuvad kolmekümnendatesse aastatesse, kui Lääne-Euroopast hakati sisse tooma inglise väike-, šveitsi, luzerni ja berni hagijaid. Need tõud ei säilinud siin puhtana kuigi kaua, vaid neid hakati ristama kohalike madalakasvuliste hagijatega – eesmärgiks saada uus hagijatõug, mis vastaks kõigile kohalikele jahipidamise kommetele ja tingimustele. Eesti hagija tõustandard sai esmase riikliku kinnituse Nõukogude Liidu Põllumajanduse Ministeeriumi Looduskaitsepiirkondade ja Jahimajanduse Peavalitsuse juhataja käskkirjaga nr 161 (27.12.1954) ning algupärane standard avaldati vene keeles. Praegu kehtiv tõustandard kinnitati Eesti Kennelliidus 2007. a. novembris.

Tänaseks on see keskmise kasvuga, visa tööstiiliga ja kõlava ajukilkega tõug eriti populaarne Venemaa Euroopa-osas, kuid teda kasutatakse ja tuntakse ka Läänemere idakaldal ning Soomes.

Eesti Kennelliit ühendab füüsilisi ja juriidilisi isikuid, kelle tegevus või harrastus on seotud tõukoertega. Käesoleval ajal ühendab Eesti Kennelliit üle 100 erineva klubi ja üle 2000 füüsilisest isikust liikme, olles sellega Eesti suuremaid mittetulundusühinguid.

Loe sündmuse kohta lähemalt SIIT.