Eelmisel aastal kütiti Eestis 11 šaakalit

Eelmisel aastal kütiti Eestis 11 šaakalit

1228
Foto: Flickr

Aasta lõpu seisuga on Eestis kütitud 11 šaakalit, nendest 9 Läänemaal ning 2 Pärnumaal.

Kui detsembri alguseks oli šaakaleid kütitud 7, siis kuu jooksul lisandus kütitavate hulka veel 4 isendit Läänemaalt. Enamik kütitud ulukitest on olnud isased. Lisaks on teadaolevalt Pärnumaal auto alla jäänud üks šaakal.

“Šaakali küttimist saab Eestis sel aastal juba võrrelda Ungariga, kus on näha meeletut kasvutendentsi,” selgitas EJSi juhatuse liige Priit Vahtramäe ja lisab: „Kui Ungaris kütiti 1997. aastal 11 šaakalit, siis 2016. aastal kütiti neid juba 4225 ning nende arvukus on ligi 20 aastaga kasvanud 15 518 isendini”. „See viitab asjaolule, et ka meid on ees ootamas hulk probleeme ning kahjusid hakkavad tõenäoliselt kandma nii põllumehed kui ka jahimehed,” kommenteeris Vahtramäe. Seega peab ta vajalikuks, et küttimisaktiivust tõstetaks ning ka talvel aktiivset jahti korraldataks.




Tänavu algas šaakalijaht jahieeskirja muudatuse tõttu kaks kuud varem ehk 1. septembrist ja kestab jahiaasta lõpuni ehk 28. veebruarini. Möödunud jahihooajal kütiti 32 šaakalit.

Šaakal on Euroopa Liidu loodusdirektiivi V lisa kaitsealuste liikide hulgas (koos kopra, metsnugise, tuhkru ja valgejänesega), kellele võib jahti pidada tingimusel, et see ei sea ohtu asurkonna soodsat seisundit. Viimane eeldab asurkonna seisundi jälgimist ehk seiret.

Tabel: Keskkonnaamet