BNS: RMK valmistub jahimeestelt sõraliste tekitatud metsakahjusid nõudma

BNS: RMK valmistub jahimeestelt sõraliste tekitatud metsakahjusid nõudma

2190
Foto: Kaarel Roht

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) plaanib jahiseltsidelt nõuda välja peamiselt põtrade poolt metsadele tekitatud kahjud, hoolimata sellest, et jahimehed on Keskkonnaagentuuri (KAUR) soovitatud sõraliste küttimismahu täitnud ja ületanud.

Eesti Jahimeeste Seltsi (EJS) president Margus Puust märkis ringkirjas seltsi liikmetele, et RMK sellekohane plaan põhjustas EJS-i juhatuse liikmetes hämmingut ja sügavat muret, sest küttimismaht on täidetud, samuti on jahindusnõukogude poolt kokkulepitud küttimismahud täidetud. “Nõukogudes on esindatud ka RMK ning kokkulepe küttimise kohta on nendega koos tehtud,” lisas Puust.

“Võib-olla pole mureks põhjust ja RMK mõistab, et jahimehed on käitunud vastavalt kokkulepitule. On arusaadav, et sooja talve ja kohati võibolla ulukite suurema arvukuse tõttu on kahjud võimalikud. Aga siis saab seda olukorda, kas lepingupartneriga või läbi jahindusnõukogu, alati kokku leppida, suurendada küttimismahte või vajadusel küttimist suunata,” kirjutas Puust, märkides muu hulgas, et jahimehed “ei pea võimalikuks saada karistatud, kui oleme oma jahindusnõukogudes kokkulepitud kohustused väärikalt täitnud”.

RMK jahinduse peaspetsialist Kalev Männiste ütles BNS-ile, et sellel kevadtalvel on riigimetsas avastatud varasematest aastatest oluliselt rohkem ulukikahjustusi ja RMK kui maaomaniku kohustus on hoolitseda kahjustada saanud metsa taastamise eest.

“Rõhutame, et RMK ja jahimeeste vahelises lepingus ei ole põhimõtet, et küttimismahu täitmine vabastaks hukkunud metsakultuuri või noorendiku uuesti rajamiseks tehtavate  otseste kulude korvamisest,” selgitas Männiste. “On ekslik arvata, et RMK-le olulist metsakahju põhjustanud uluksõraliste küttimismahud antakse ette riigi poolt. Ulukite küttimismahu minimaalse taseme kinnitab maakondlik jahindusnõukogu, tuginedes sealhulgas ka jahimeeste ulukite loendusandmetele ja küttimisettepanekutele. Kahjustuste järsk kasv metsas näitab, et põdra ja saartel ka hirve arvukus on vaatamata eelmise hooaja küttimisele kõrge.”   

Männiste sõnul sõlmisid RMK ja jahiseltsid riigimaa jahindusliku kasutamise lepingu 2013. jahiaasta lõpuks. “See leping näeb ette, et RMK-l on õigus nõuda jahimeestelt sisse otsesed kulud, mis seotud hukkunud metsakultuuri või noorendiku uuesti rajamisega,” sõnas ta.

Jahinduse peaspetsialisti sõnul saadab RMK koondülevaate oluliste kahjude kohta jahiühendustele aasta lõpus. “Selleks, et osapooltel oleks toimuvast parem ülevaade, oleme tänavu koostanud ja jahimeestele jooksvalt saatmas kahju hindamise akte, mis sisaldavad kalkulatsioone hukkunud metsakultuuri rajamiseks. Kohapeal vaatavad RMK metsaülem ja jahimehed vajadusel kahjustuste alad üle ning iga juhtumit käsitletakse eraldi. Kahjustuste reaalseks korvamiseks – või selle asemel näiteks jahimeeste poolt metsa istutamine – lepitakse kokku jaanuari lõpuks,” selgitas Männiste.

RMK on selle aasta algusest kuni praeguseni fikseerinud riigimetsas uusi olulisi ulukikahjusid metsakultuurides, noorendikes ja noores metsas kokku 455,8 hektaril, sellest üle 95 protsendi juhtudel on kahjustajaks põder. Möödunud aasta 1. jaanuar kuni 8. juuni olid sõralised kahjustanud metsa 250 hektaril.

Jahimehed küttisid lõppenud hooajal Eestis 5815 põtra ja 4072 metskitse, ülemöödunud hooajal olid vastavad arvud 6532 ja 2884.

Baltic News Service




JAGA