Antsla Jahikeskus veab jahinduse huviringi

Antsla Jahikeskus veab jahinduse huviringi

860
Jahinduse huviringi noored koos juhendajatega lõkke ääres. Fotod: Priit Laatre

Antsla Jahikeskuses toimub juba mitmendat hooaega jahinduse huviring. Märtsi koolivaheajal korraldati õppepäev loodus- ja jahindushuvidega kogukonna koolinoortele.

Seekord oli külla kutsutud tolliametnik ja jahikoerte rahvusvaheline kohtunik Anneli Lints teenistuskoeraga Lagritsa ja tolliametnikust jahimees Priit Laatre. Päevakavas oli kaks teemat: jahikoerad riigiteenistuses ning keelatud ainete salakaubanduse tõkestamine.

Esimene tund läbiti metsas

Noortega matkati lähedalasuvasse metsa, kus tehti lõke ja noored said endale noa abil puidust vardaid nikerdada ja kaasa varutud vorstikesi küpsetada. Metsas peeti loengut jahikoertest, eesti ulukitest jmt. Tollikoeraga katsetati ka raja leidmist. Poiste katsejäljerada märgistati GPS-seadmega kaardile ning ülejäänud noored said lõkke ääres GPS-seadmest kontrollida, kuidas teenistuskoer ülesande lahendab. Suur oli noorte üllatus, kui tollikoera avastamistrajektoor oli noormeeste jäljerajaga identne.

Noored said teha ka teenistuskoerale ülesande, kus keelatud aine peideti maastikul mahalangenud kuuse alla. Koer lahendas ülesande alla 10 sekundiga. Teemaga jätkati ka Antsla jahikeskuse ruumides, kus tollikoer lahendas ruumis otsimise ülesandeid ja näitas kuulekusoskust.

Teise tunni teema oli ohustatud loomaliikide piiriülene salakaubandus ning selle tõkestamine

Noored said teada, kui suures ulatuses maailmas toimub ohustatud looma- ja taimeliikidega kaubitsemine, kui palju maksab ninasarviku sarv ja lumeleopardi nahk ning miks üritavad salakaubavedajad eluslinde (koolibrid) üle piiri toimetada.

Loomulikult räägiti ka sellest, millised Eesti loomad satuvad kontrollimatul küttimisel ohustatud loomaliikide nimekirja. Katsumiseks ja uurimiseks oli kaasa võetud ka tollis konfiskeeritud looma fragmente, nt elevandiluud, merikilpkonna kilp, püütoninahad, ahvisaba jne.

Jahiringil käib hetkel juba kolmandas hooaeg ning erinevatest tegevustest on osa võtnud mitukümmend last ja noort, kellest kümmekond on osalenud algusest peale. Jahiring on ellu kutsutud koostöös Antsla vallavalitsusega, kes ringitegevust rahastab.

Ringi juhendajad on võtnud oma südameasjaks murda jahindusega seotud müüte ning näidata, et jahindus ei ole pelgalt loomade tapmine vaid pikkade traditsioonidega mitmekülgne ja vajalik tegevus.

Lähemalt saab lugeda juba peagi ilmuvas Eesti Jahimehe ajakirjas.

MTÜ Antsla Jahikeskus