Alustati haneliste heidutusjahi uuringuga (uuendatud)

Alustati haneliste heidutusjahi uuringuga (uuendatud)

804
Foto: Kaarel Roht

1. aprillil alustati haneliste heidutusjahi uuringuga, mille käigus testitakse Jõgevamaa, Tartumaa ja Ida-Virumaa põldudel, kas küttimine peletab linnud viljapõldudelt.

Heidutusjahi rakendamiseks algatati pilootprojekt, mille käigus kasutatakse nii haneliste peletusmeetmeid kui ka kevadist hanejahti heidutuse eesmärgil. Seda rakendatakse kindlatel põllumassiividel 1. aprillist kuni 30. aprillini rabahanele, suur-laukhanele, valgepõsk-laglele ja kanada laglele. Lisaks lubatakse heidutusjahti hallhanele, kes võib vähesel hulgal ühes teiste hanelistega ka läbirändavates parvedes esineda. Heidutusjaht rändel viibivatele hanelistele on lubatud peamistes kahjustuskohtades Jõgeva, Tartu ja Ida-Viru maakonnas.

Jõgeva ja Tartu maakonda jäävatelt põllumassiividelt on lubatud küttida 150 rabahane, 150 suur-laukhane, 150 kanada laglet, 50 valgepõsk-laglet ja 10 hallhane. Ida-Viru maakonnas tohib küttida 150 rabahane, 150 suur-laukhane, 150 kanada laglet, 150 valgepõsk-laglet ja 10 hallhane.


Eesti Põllumajandus- ja Kaubanduskoja hinnangul on viimase aastakümne jooksul Eestit rändel läbivate haneliste arvukus oluliselt kasvanud, mis on ka nende poolt tekitatavaid kahjusid põllumajandusele suurendanud. Nii põllumajandus- kui keskkonnavaldkonna esindajad on üksmeelel, et praegune süsteem kahjude kompenseerimiseks ei ole lahendus, sest see ei paranda tegelikku probleemi ega võimalda kompenseerida tegelikku kahjude mahtu. Oluliselt on vähenenud erinevate heidutusmeetmete mõju, kuna linnud harjuvad sellega pikemas perspektiivis ja tunnevad ennast turvaliselt just kevadisel perioodil kui linnujaht on keelatud, seisab Keskkonnaameti jahinduse- ja vee-elustiku büroo juhataja allkirjastatud Aimar Rakko korralduses.

Haneliste küttimiseks on lubatud hiilimis- ja varitsusjaht. Peibutiste ja jahikoerte ning pliihaavlite kasutamine jahil ei ole lubatud. Ühelt põllumassiivilt on lubatud ööpäevas küttida kuni 10 isendit. Iga põllumassiivi kohta on määratud koordinaator, kes heidutusjahti koordineerib, graafiku koostab ning küttimiskohustuse täitmist jälgib.

Heidutusjahti tegevatel jahimeestel on kohustus täita pärast jahti vastav ankeet. Kogutud andmed lähevad uuringut läbi viivale ekspertgrupile, kes neid analüüsib ja annab tagasisidet heidutuse tõhususe kohta hiljemalt käesoleva aasta sügiseks. Selle info põhjal saab otsustada heidutusjahi kui ühe võimaliku haneliste peletusviisi kasutuselevõtu kohta tulevikus.

Heidutusjaht on lubatud vaid kindlaks määratud põldudel ja seda vaid jahipiirkonna kasutaja poolt heidutusjahi tegijate nimekirja kantud isikutel, kes viivad heidutust läbi graafikus märgitud rotatsiooni korras. Teistel isikutel pole jahipidamine hanedele ja lagledele lubatud. Sellest reeglist kinnipidamist kontrollib ka KKI.

Loe Keskkonnaameti korraldust SIIT.


Keskkonnaameti pressiteade

2. aprill 2019

Pilootuuringu raames uuritakse haneliste erinevate heidutusmeetmete mõju

Keskkonnaamet lubab aprillis Jõgeva-, Tartu- ja Ida-Virumaa kindlaksmääratud põldudel hanede ja laglede kontrollitud küttimist, et uurida erinevate heidutusmeetmete mõju.

Kevadel rändavad haned ja lagled Euroopa keskosas asuvatest talvituspaikadest läbi Eesti oma pesitsuskohtadesse Siberi tundraaladele. Kevadrändel peatub Eestis üle 100 000 valgepõsk-lagle ja üle 80 000 suur-laukhane, kes täiendavad siin oma energiavarusid nii looduslikel rohumaadel kui ka põllukultuuridel. Põldudel orast, rapsi ja külvatud teravilja süües tekitavad nad aga kahjusid põllupidajatele.

Kahjude vähendamiseks on linde püütud põldudelt eemale peletada ning suunata looduslikele rohumaadele. Selleks on kasutatud automaatseid heli- ja visuaalefekte tekitavaid vahendeid ning töödeldud põllukultuure linde peletavate ainetega. Paraku linnud harjuvad nende peletusviisidega ja meetmete tõhusus järk-järgult väheneb. Seetõttu uuritakse,  kas jaht on  efektiivsem heidutusmeede kui praegu kasutusel olevad meetmed.  

„Seni pole Eestis kevadist jahti hanelistele praktiseeritud, küll aga on tehtud seda näiteks Rootsis, Taanis ja Saksamaal. Paraku on heidutusjahi mõju uuritud vähe ning pole selge, kas ja kui suures ulatuses on see tõhusam teistest heidutusviisidest. Sel aastal uurimegi väljavalitud maakondade kindlatel põldudel, milline on heidutusjahi mõju hanelistele. Jaht on lubatud üksnes vastava õiguse saanud isikutel, kes osalevad uuringus. Lisaks küttimisele rakendatakse ka muid heidutusmeetmeid, näiteks paugutamist, et võrrelda erinevate tegevuste mõju,“ lausus Aimar Rakko, Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja.

Küttida on lubatud viit liiki hanelisi: rabahani, suur-laukhani, hallhani, valgepõsk lagle ja kanada lagle. Ühes ööpäevas on ühelt põllult lubatud küttida kuni 10 lindu. Ette on antud ka kogu põllumassiivi kohta ühe kuu jooksul maksimaalselt küttida lubatud isendite arv. Uuringule kohaselt tuleb selles osalejatel esitada erinevaid andmeid heidutuse kohta, sh andmeid kütitud isendite liigi ja arvu kohta. 

„Täname põllupidajaid ja jahimehi valmiduse eest projektis osaleda – ilma nende esitatud andmeteta ei oleks võimalik uuringut teostada,“ lisas Aimar Rakko.

Uuringu tellib Keskkonnaamet ja teostab OÜ Rewild. Tulemused võetakse kokku 2019. aasta lõpus.