Liikmesorganisatsioonide juhtide kevadine nõupidamine

Liikmesorganisatsioonide juhtide kevadine nõupidamine

2650
Foto tegevjuhtide kevadisest nõupidamisest. Foto: Kaarel Roht

26. mail kogunesid EJS keskusesse Tallinnas liikmesorganisatsioonide juhid, et maha pidada kevadine suurkoosolek. Osales ligi 50 liikmete esindajat. Tund enne nõupidamist arutas osa juhte jahindusliku infosüsteemi „Jahis“ arendamist. Osaleti grupiintervjuus, mille viis läbi Herko Sunts Huntlocist.

Juhtide nõupidamise päevakava koosnes kahest osast. Esimene päeva pool oli teaduse ja koolituse päralt ning teisel poolel lahati organisatsiooni teemasid. Koosoleku avas ja juhtis EJSi president Margus Puust, kelle ettekanne sisaldas EJSi väljakutseid lähiajal. Puust keskendus Eesti jahimeeste kõige olulisematele teemadele: kaasaegne jahipidamine kui ühiskondlik tellimus väga erinevatelt huvigruppidelt, allkirjade aktsiooni tulemus ja edasised tegevused, „Märka ulukit!“ projekti jätkumine, koostöö maaomanikega ja selle edasine parandamine, SAK ja jahipidamine jt.

Puust rääkis ka ühel oma lemmikteemadest – kestliku põdrajahi korraldamisest. Ta osutas vajadusele tõsta küttimise kvaliteeti ja viia praagi osa miinimumini ning vajadust jälgida, et kasvavast kokkuostuhinnast tulenev küttimise surve ei mõjutaks negatiivselt põdrapopulatsiooni.

TÜ doktorand Ragne Oja tutvustas Ülikooli uut uuringut SAKi teemal ja vajadust jahimeeste andmete järele. EJS tervitab seda, et TÜ on võtnud vaevaks seda äärmiselt vajalikku teemat uurida. Jahimeestel on karjuv vajadus just selliste uuringute järele, mis aitaksid praktikas toimida. Siinkohal palve kõigile jahimeestele: palun aidake kaasa selle uurimistöö edukale kulgemisele. Kui meie andmeid ei kogu, siis ei tee seda keegi, aga otsuseid tehakse edasi ilma andmeid omamata. Uuringu info SIIT

Koostööst Eesti Kaitseväega rääkis kolonelleitnant Riho Ühtegi. Huvitav ekskursioon ajalukku ja tänapäevase olukorra lahtiseletamine andis jahimeestele tunnistust sellest, et ka meie roll on ühiskonnas tunduvalt suurem, kui lihtsalt ulukipopulatsioonide ohjamine. EJS vastava projekti juht Tiit Seer jagas kohaletulnutele kohapealseks täitmiseks ankeetküsitluse ulukikahjude ohjamise kohta. Kokkuvõtet sellest saame varsti lugeda.

Bloki lõpetas Kaarel Roht, kes viis läbi hanede määramise lühikursuse, kasutades sama materjali, mida kasutab noorjahimeeste koolitamisel. Põhjus ikka see, et jahimehed ei oska tihti linde määrata ja sellest tulenevalt moondub ka statistika.

Peale maitsvat lõunat, mille eest võlgneme tänu Chef Foodsi oskuslikele meistritele, käsitleti organisatsioonisiseseid teemasid. Bloki avas Arne Taal laskmise teemaga. Tema sõnum oli, et iga jahimees peab tundma oma relva ja oskama seda meisterlikult käsitleda. Liialt suur on laskepraak metsas. Lastakse tihti looma, aga kuhu… Et tagada kvaliteetne põdra küttimine, selleks soovitab Taal kasutada „põdrakella“. Kes soovib, saab selle EJSst soetada. Tema sõnul peaks põdrakell olema igal jahiseltsil aukohal seinal.

Juttu tuli veel lepingutest VTAga, valiklaskmise ja hülgejahi koolituste läbiviimisest, eksamikeskkonnast „Metsis“. Eraldi käsitleti suurkiskjate loendust. Sellest rääkis Priit Vahtramäe Viljandi Jahimeeste Liidust. Ta kutsus üles, et seltsid teeks korda oma „tagahoovi“ ja siis saab seda ka teistelt nõuda. Jahinduse arengu aluseks saab olla kvaliteetne andmestik ja monitooring. Need andmed ei ole vajalikud ainult teadusele, vaid eelkõige seltsile endale, et kvaliteetseid jahinduslikke otsuseid vastu võtta.

Järgmine liikmesorganisatsiooni juhtide koosolek toimub sügisel.




SHARE