Aasta loom 2019 – kobras

    Aasta loom 2019 – kobras

    2532

    2019. aasta looma tiitlit kannab kobras kui võimas ehitaja, kes loob ka teistele elupaiku.

    Kobras ehk piiber kuulub kobraslaste perekonda, kus on esindatud kaks liiki – euroopa kobras ja kanada kobras. Mõlema elutegevus on võrdlemisi sarnane ja neid peetakse olulisteks ökosüsteemi muutjaliikideks.

    Eelmise sajandi keskel hävitati kobras Eesti aladelt. Taasasustati ta siia 1957.a. ja ta levis ka ise sama aja paiku Pihkva poolt. Elupaigana eelistab kobras aeglase vooluga veekogusid, mille kaldal peab kasvama lehtpuid. Neile veekogudele ehitab ta veetaseme tõstmiseks enda langetatud puudest ja mudast tugevaid tamme, tekitades sellega sageli kahju ümbritsevale loodusele.

    Kopra tunnusjooned

    Koprad on suured närilised: tüvepikkus kuni 1 meeter, mass 30 kg. Keha on jässakas.
    Tagajäsemete varvaste vahel on ujunahk, esijäsemetel ujunahka ei ole. Tagajäseme teise varba küüs on kahestunud, moodustades omamoodi hargi. See võimaldab loomal karvu harjata ning välisparasiite eemaldada.
    Sukeldudes tõmbuvad kõrvalestad pikisuunas kurdu ja ka sõõrmed sulguvad.
    Karvkate eristub selgelt karedaks pealiskarvaks ja tihedaks pehmeks aluskarvaks. Karvastiku värvus varieerub helepruunist peaaegu mustani.

    Elupaik

    Koprad on poolveelise eluviisiga. Oma kodu rajavad nad järve või jõe kaldale. Oluline on, et veekogu ääres kasvaks pehme puiduga lehtpuid ja põõsaid (pajusid, papleid ja haabu) ja et oleks külluses rohttaimestikku, mis on kopra põhitoit.

    Suvel eelistavad koprad süüa rohttaimi (vesikupp, valge vesiroos, võhumõõk, pilliroog), sügisel langetavad nad puid ja koguvad nende oksi talvevaruks.

    Koprad ehitavad uru või kuhilpesa. Kui veekogu kaldad on järsud, siis nad kaevavad uru, aga kui madalad soised kaldad seda ei võimalda, siis rajavad kuhilpesa. Viimane tähendab mudaga kokku mätsitud savihunnikut, mille kõrgus võib ulatuda kolme ja läbimõõt kümne meetrini. On täheldatud ka vahevormi, poolkuhilpesi: hävinud laega urule kuhjatakse okstest katus.

    Uruava või pesaväljakäik asub veepinnast allpool. Pesas on talvel temperatuur üle nulli, vesi ei külmu ja koprad saavad väljuda jääalusesse vette.

    Toidubaas

    Kobras on eranditult taimtoiduline süües suvel rohttaimi (nõges, pilliroog, angervaks, vaarikas jne) ning talvel lehtpuude koort ja noori oksi. Et pääseda ligi puude noortele okstele, mis tavaliselt asuvad puu ladvaosas langetab ta neid oma tugevate, peitlitaoliste ja pidevalt kasvavate hammaste abil.

    Kobras mõjutab ökosüsteeme 

    Kobras rajab oma elutegevusega märgalasid, tiike, tamme ja kanaleid ning seeläbi elupaiku eri liikidele. Kobrast võib seetõttu pidada ökosüsteemi muutjaliigiks. See on organism, kes säilitab, muudab või loob endale ja teistele liikidele elukohti, reguleerides eluta ja elusressursside olemasolu.

    Ökosüsteemi muutjaliik suudab vähendada inimese rolli looduse muutmisel või taastamisel. Nii võib ta olla odavaim ja lihtsaim lahendus mingi ala taastamiseks. Eesti looduses on kobras üks olulisemaid tugiliike, kes tagab loodusliku mitmekesisuse.

    Koprad suudavad elutseda väga eripalgelistes kohtades, nii kuivematel kui ka niiskematel ja nii külmematel kui ka soojematel aladel. Seetõttu on kobras võimeline oma elutegevusega mõjutama ökosüsteeme.

    Vaenlased

    Vaenlasteks on koprale kõik suurkiskjad ja inimene. Tabada ei ole teda aga kerge, sest kui üks kobras on vaenlast märganud, siis annab ta sellest teistele sabalöögiga vastu vett teada. Selliselt väheneb vaenlasel võimalus kobrast ootamatult rünnata.

    Jahiuluk

    Kobras on Eestis tavaline jahiuluk. Koprajaht on lubatud aastaringselt kopra tekitatud korduvate kahjustuste korral, varitsus- või hiilimisjahina või loomapüügina taksi või terjerit kasutades maakonna keskkonnateenistuse loal. Tavalise loaga eri jahipidamisviisidega 1. augustist kuni 15. aprillini. 

    Levik ja arvukus Eestis

    Kobras on Eestis levinud kõikjal – va. väikesaared. Isendite arv 18 000 ümber ja on tõusmas vähese küttimise ja väheste looduslike vaenlaste tõttu. 

    Eluiga

    Kopra eluiga võib küündida kuni 17. eluaastani metsikus looduses, kuid tavaliselt jääb kopra eluiga 10 aasta ümber. 

    Huvitavaid tähelepanekuid:

    • Kopratammi oksad on asetatud alati vooluga pikuti, muutes tammi väga tugevaks. 
    • Sabalöök vastu vett on hoiatus teistele kobrastele läheneva ohu eest. 
    • Kopra arenenud meelteks on kuulmine ja haistmine. 
    • Lühikesel maismaa distantsil on kobras kiirem kui inimene.
     
    Aasta loomast:
     
    Varasemad aasta loomad:

    2018 – ilves
    2017 – metskits
    2016 – mäger
    2015 – metssiga
    2014 – viigerhüljes
    2013 – hunt




    JAGA