Aasta esimene juhatuse koosolek toimus Tartu laboris

Aasta esimene juhatuse koosolek toimus Tartu laboris

1020
EJSi juhatuse koosolek VTA laboris. Fotod: Tõnis Korts

Jaanuarikuu koosolek tõi juhatuse liikmed Tartusse veterinaar- ja toidulaborisse (VTL), kus 25. jaanuaril toimus aasta esimene juhatuse koosolek.

Juhatuse kutsus Tartu laborisse direktor Olev Peetsu, kes ka ise on jahimees ja kelle soov oli tutvustada jahimeestele laborit ning selle igapäevast tööd. Eesti Jahimeeste Selts on VTL-i koostööpartner olnud mitmes projektis, pikim neist on marutaudi järelkontrolli uuring, ent ka seakatku seires on abiks oldud. Värskeim projekt on aga linnugripi monitooringuks kütitud hanelistelt proovide võtmine, mida möödunud hooajal võeti 200.

Juhatus algas laborikülastusega




Koosolek algas ekskursiooniga laborisse. Kuna nõuded on ranged, siis kõik ringkäigul osalejad pidid selga tõmbama turvaülikonna ning nädala lõpuni keelati osalejatel seafarme külastada. Juhatuse liikmed said ülevaate labori praktilisest toimimisest ja kasutatavast tehnikast. Liikmeskonnale viidi edasi sõnum, et kui jahimees võtab proovid õigesti ja nõuetekohaselt, siis teeb labor väga kvaliteetsed ja täpsed analüüsid.

Edasi toimus koosolek nõupidamisruumis, kus käsitleti kaheksat sisulist punkti. Koosolekut juhtis EJS-i president Margus Puust. Esmalt rääkis RMK juhatuse esimees Aigar Kallas ulukikahjudest riigimetsas. Kallas tõi jahimeestele tervikuna häid uudiseid. Ehkki ulukikahjustuste kohti oli rohkem on kahjude kogusumma eelmise aasta omast poole väiksem. Kahjude suurusjärk on 13,5 tuhat eurot eelmise aasta ligi 30 tuhandega võrreldes. Sellest teemast tuleb täpsem ülevaade järgmises ajakirjas.

Arutelul olid aasta teema

EJS kinnitas aastateema ja käsitles seda koos meedia päevakorrapunktiga. Eelnevatel aastatel pakuti seltsi liikmete poolt palju huvitavaid ettepanekuid, mille põhjal seekord valik tehti. Esitatud teemad oli kõik seotud jahindusega ja neid oli jahikoertest kuni -laskmiseni. Juhatus valis arendus- ja meedia töögrupi poolt esitatud aasta teemaks „jahindus on looduskaitse“. Liikmete arvates peegeldab see hästi tänapäeva ja lähituleviku jahinduse olemust, on intrigeeriv ja annab võimaluse ühiskonnas ning kogukonnas jahti ja jahindust tutvustada. Siin saab ka iga jahimees, -selts ja -ühendus oma panuse anda. Kohe varsti saavad valmis ka teemakohased materjalid, mis edaspidi on leitavad kodulehelt.

Tegevjuht Tõnis Korts tutvustas EJSi meediaplaani 2018 ja EJSi tegevuskava 2018.

Põhipunktiks seakatk, millega tuleb endiselt tegeleda

Päeva põhiteemaks oli sigade Aafrika katk ja uuem info sellel teemal. Ettekandjateks olid riigi kaks tugevaimat selle ala eksperti: Maaülikooli professor ja aasta loomaarst 2017 Arvo Viltrop ja VTL-i juhataja asetäitja loomatervise alal Imbi Nurmoja.

Imbi Nurmoja tutvustas lisaks SAKi hetke olukorrale ka laborit. VTL on riiklik labor, mis paljudes valdkondades on tunnustatud kui EL-i referentlabor, kaks kolmandikku tellimustest tulevad riigilt, ülejäänud erasektorilt. Nurmoja näitas SAKi leviku kaarte ja analüüside tulemusi. Tema sõnul antikeha positiivsete isendite osakaal kasvab. Ta selgitas juhatuse liikmetele detailselt mida see tähendab. Haigus ei ole kuskile kadunud ja sellega tuleb edasi tegeleda.

Arvo Viltropi sõnul astub Euroopa samme vaktsiini väljatöötamiseks. Välja on kuulutatud vastav riigihange ja arvatavalt võib selleks kuluda 6‒8 aastat. Professor tutvustas ka Eestis eelmisel aastal tehtud SAKi-alast uuringut, mis käsitles putukate võimalikku katkulevitamist. Uuringuid oleks vaja edasi teha, sest aasta on liialt lühike aeg.

Arutleti ka linnujahi, relvaseaduse jm aktuaalsetel teemadel

Päevakorras oli ka linnujahi teema. Margus Puust andis ülevaate kuidas on EJS ennast esindanud riigikogus. Ornitoloogide pakutud lindude küttimismahtude kehtestamist riigikogu keskkonnakomisjonis ei toetatud. Ka EJS-i juhatuse liikmed seda ei toetanud ning arvasid, et otsustamine võiks jääda vajadusel põllumeestele kui peamistele kahjukannatajatele.

Ülevaade relvaseaduse aruteludest tegid juhatuse liikmed Tiit Tammsaar ja Jaak Volmer. Nemad on koos tegevjuhiga jaanuaris kolmel korral osalenud riigikogu õiguskomisjonis, kus relvaseaduse muutmist arutati. Ka siin toodi jahimeestele häid uudiseid. Peale üheksat aastat arutelu on õiguskomisjoni liikmed üksmeelselt andnud nõusoleku helisummuti kasutuselevõtuks jahipidamisel. Kas see ettepanek ka seadusesse jõuab, näitab lähiaeg. Kiideti heaks ka riigikogu liikme Raivo Aegi ettepanek minna alates 1. jaanuarist 2019. aastal üle paberivabale jahindusele. See tähendaks, et kaoks kohustus jahil kaasas kanda jahitunnistust ja laskekatse tunnistust. Kas see ettepanek saab reaalsuseks, näitab samuti lähitulevik.

EJSi selle aasta jahinduslik õppereis toimub Ungarisse ja soovijatel tuleb ühendust võtta initsiaatoriga juhatuse liikme Jaanus Põldmaaga. Kohtade arv on piiratud!

Järgmine juhatuse koosolek toimub 22. veebruaril Pärnumaal.