40 meest küttisid koeramurdjaid

40 meest küttisid koeramurdjaid

594
Foto: PJL

Teisipäeva, 20. märtsi hommikul teatas Pärnumaa jahimeeste liidu tegevjuht Eero Nõmm oma büroos napisõnaliselt, et “täna mind ei ole”, ja läinud ta oligi. Algas hundijaht, millist ei mäleta vanad jahimehedki.

Varahommikul tuli Vask­räämalt teade, et hundid on taas murdnud taluõues koera. Oli selge, et mitte tapahimust, vaid saakloomana, vahendab Pärnu Postimees.

Nõmm organiseeris jahimeestest luurerühma, kes huntidele jäljerada pidi järgnes, et teada saada, kuhu kiskjad päeva ajal varjuvad. Hundijahiluba meestel veel polnud.

„Loodus tuli meile öösel maha sadanud lumena appi, nii et võisime 100 protsenti kindlad olla: tegu on tõesti koera murdnud hundipaariga,” rääkis Nõmm.

Keskkonnaagentuuri toetusel paluti keskkonnaametist huntide küttimise eriluba, mille menetlemine võtab tavapäraselt paar päeva. Aga kuna jahimehed olid huntide jälgedel ja võis kindel olla, et järgnetakse inimpelglikkuse minetanud võsavillemitele, otsustas keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko vormistada hundipaari laskmise eriloa kiirkorras. Luba allkirjastati ja saadeti metsa meiliga sama päeva pärastlõunaks. Enam polnud tegu pelgalt jäljeajamisega, nüüd oli teoksil juba hundijaht.

Jahti pidama kiirustasid kütid Sindist, Torist, Surjust, Kullipealt, Lõpelt ja isegi Lihulast, kus jahimehed on alles Läänemaa küttide hingekirjas, kuid Pärnu maakonnaga ühinemise järel peavad ennast vastutavaks Pärnumaagi laantes toimuva üle. Kogunes üle 40 jahimehe.

Luure oli kindlaks teinud, et hundid on varjunud Kikeperas laskepolügooni kõrvale metsatukka. Ala piirati lippudega, millest võsavillemid üle hüpata ei julge. Hundipaar tabati ja kütiti veel enne hämarat.

„Üks oli viie–kuueaastane isahunt, teine kahe–kolmeaastane emane, täpsed andmed saame, kui saabuvad laborivastused,” selgitas jahi juht Nõmm. “Seejuures olid isasel ilmsed kärntõve tunnused.”

Loe edasi Pärnu Postimehest.