19.–25.09 toimub metsloomade marutaudivastane suukaudne vaktsineerimine puhvertsoonis riigipiiri aladel

19.–25.09 toimub metsloomade marutaudivastane suukaudne vaktsineerimine puhvertsoonis riigipiiri aladel

1861
Foto: Veterinaar- ja Toiduamet

Esmaspäeval, 19. septembril alustab Veterinaar- ja Toiduamet sügisest rebaste ja kährikute suukaudset marutaudivastast vaktsineerimist, mis kestab orienteeruvalt 25. septembrini.

Alates 2013. aasta aprillist on Eesti ametlikult marutaudivaba riik ning marutaudivabaduse säilitamiseks ja marutaudi Eestisse taasleviku takistamiseks külvatakse vaktsiinisöötasid nn puhvertsoonis, mis vahetult külgneb riikidega, kus marutaudi esineb. Aastatel 2011-2014 hõlmas puhvertsoon nii Läti kui ka Venemaa piiri, kuid seoses sellega, et Läti Vabariik saavutas 2015. aastal marutaudivabaduse ning on seda suutnud säilitada seniajani, on alates eelmisest aastast vaktsineerimisala 1/3 võrra väiksem, kuna Läti riigipiiriga külgnevatel aladel vaktsineerimist enam ei tehta.

Vaktsineeritava puhvertsooni laius on 50 km Venemaa maismaapiirist ning 30 km Narva jõest. Vaktsiini külvamist alustatakse Lõuna- ja Kagu-Eestist, seejärel teostatakse vaktsineerimist piirialadel Ida-Virumaal.

Vaktsiini külvamise plaan maakondade lõikes

Vaktsineeritava ala kaart

Rebaste ja kährikute suukaudseks vaktsineerimiseks kasutatakse spetsiaalseid peibutussöötasid, mille välimine osa koosneb kalajahul põhinevast tahkest massist, mille sisse on peidetud kapseldatud marutaudi vedelvaktsiin. Peibutussööda pinnal on hoiatuskleebis. Vaktsiinsööt ega selles sisalduv kahjutustatud marutaudi viirus ei ole ohtlikud.

Vaktsiinsöötade külvamine toimub õhust väikelennukite abil. Külvamist ei teostata linnade, asulate, teede ega veekogude kohal. Välditakse ka vaktsiini külvamist karjamaadele, kus vaktsineerimise ajal viibivad koduloomad. Lennuk lendab madalalt, et tagada vaktsineeritava ala piisav nähtavus.

Kui leitakse vaktsiinipala, tuleb see jätta puutumatult leidmiskohta. Kui esineb oht, et laps või koduloom võib leida vaktsiinipala, tuleb see ümber paigutada. Selleks on soovitatav kätte tõmmata kummikindad või kilekott, vältimaks olukorda, et vedelvaktsiin satuks nahale, juhul kui vaktsiinsööt on siiski katki ning seda, et söödale jääks külge inimese lõhn. Kui peibutussöödas sisalduv vaktsiin on sattunud värskele haavale, silma või suhu, tuleb piirkonda pesta rohke veega (naha puhul ka seebiga) ning pöörduda perearsti poole.

Vaktsineerimise toimumise ajal ning järgneval paaril päeval tuleb koerad ja kassid hoida sisehoovides, sest  muidu võivad nad osa metsloomade mõeldud söötadest ära tarbida. Vaktsiinsööt ja vaktsiin on koduloomadele ohutu, kuid pole mõeldud nende vaktsineerimiseks.

Seni läbi viidud vaktsineerimisprogramm on oma eesmärki edukalt täitnud. Esimene marutaudi vaktsiini külvamine toimus Eestis 2005. aasta sügisel ning hõlmas Põhja- ja Lääne-Eestit. Aastatel 2006-2010 külvati vaktsiini kogu Eesti territooriumil kaks korda aastas – kevadel ja sügisel, aastatel 2011-2014 puhvertsoonis Läti ja Venemaa piiril. Vaktsineerimiste tulemusel on marutaudi Eestis viimase kümnendi jooksul diagnoositud vaid üksikutel juhtudel. Eelnevatel aastakümnetel leiti Eestis keskmiselt mõnisada marutaudijuhtumit aastas. 2003. aastal suri marutaudi rohkem kui 800 looma. 2007. aastal diagnoositi ainult 4 marutaudijuhtumit. 2008. aasta kevad-talvel leiti kolm marutaudis looma, mida võib pidada viimasteks riigisisese päritoluga marutaudijuhtumiteks. Edaspidi on haigust diagnoositud vaid Eesti-Vene maismaapiiri vahetus läheduses: kolmel rebasel 2009. a suvekuudel Põlva- ja Võrumaal ning ühel kährikul 2011. aasta jaanuaris Põlvamaal. 2015. aasta vaktsineerimise järelkontrolli tulemuste põhjal võib öelda, et vaktsiini on söönud keskmiselt 81% sihtgrupi loomadest. 58%-l uuritud loomadest leiti viiruse vastu kaitsvaid antikehasid tasemel, mis kindlalt väldib nakatumise.

Marutaud on loomade ja inimeste ägedakujuline närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, mis lõppeb alati haigestunud isendi surmaga. Marutaudikahtlasest loomast tuleb koheselt teavitada loomaarsti.

Hoolimata sellest, et Eesti on viimased kolm aastat olnud ametlikult marutaudivaba riik, paikneme me marutaudist oluliselt ohustatud piirkonnas. Seetõttu on kõigi kasside ja koerte marutaudivastane vaktsineerimine endiselt kohustuslik. Looma omanik peab tagama, et temale kuuluvad lemmikloomad oleksid regulaarselt marutaudi vastu vaktsineeritud. Vaktsineerimiste vahe ei tohi olla rohkem kui kaks aastat sõltuvalt kasutatavast vaktsiinist.

Lisainformatsioon:
Enel Niin
projektijuht
telefon 509 9836
e-mail enel.niin@vet.agri.ee




JAGA